lapsele head paranemist! Ja korralikku tervisekontrolli - sest 13 aastaselt ei peaks sääreluud nii kergelt murduma. Hea on süüdistada teisi. Kuid - väljas külmakraadid ja tuisk, pime aeg - ning laps läheb koeraga välja kinnasteta! Sadakond meetrit ei ole kuigi pikk maa - kui laps kukkus ja maas roomas, siis läks selleks ka omajagu aega. Ometigi ei muretsenud lapsevanemad, et kuhu tüdruk koeraga sellise ilmaga nii pikalt jääb! Mina ei julgeks küll möödasõitjaid süüdistada, kes nendes oludes ilmselgelt ei märganud ega saanud ka kuulda seda, mis toimus sõiduteest eemal!
misasja te kiunute autojuhtide kallal, is eolne suur inimene, et raske mööda vaadata ja eile kell 16.00 päevasel ajal, õuealal, mul punane jopp seljas ja ka sõitis tuttav minust mööda et ei märganud. Aga lapsel hoolimatud vanemad, kes sellise tuisuga siis lasid lapse paljakäsi õue
Tule teavas appi, mis jutt, lapsel hoolimatud vanemad. Esiteks nagu aru võis saada, polnud neid koduski ja nii suur tüdruk teab ise kas paneb kindad või mitte
Selle asemel, et meedias või facebookis kõigile ühe puuga panna, tasuks pigem ikka vaadata oma küla rahva poole. Kes sealt ikka muu mööda sõitis kui mõni lähim või kaugem naaber.
Ilmselt keegi lihtsalt ei märganud teda... Mina arvan ikkagi, et inimesed on üldiselt abivalmid. Olen selline, kellel pole mobiiltelefoni ja pole kunagi olnud. Alati, kui on abi vaja olnud, on mind aidatud. Mõned aastad tagasi jäi mu auto hommikul tööle minnes seisma... Valas paduvihma. Liiklust eriti polnud. Mõtlesin, mida teha. Ühtäkki peatus auto, vanem mees tuli küsima, mis viga on? Ta ronis peadpidi kapoti alla, ligunesime kahekesi vihma käes. Viga ei leidnud. Küsisin, kas tal on telefon ja kas ma võiksin helistada? Kutsusin oma venna endale järele. Onu ootas seni, kuni mu vennas tuli. Sel talvel oli juhus, kui läksin hommikul last kooli viima. Ühe künka taga seisis auto, mille ümber kõndis naine ja helistas. Autol olid mingid jupid lahti, niiet oli aru saada et midagi on korrast ära. Kõik autod, kes meie ees linna poole sõitsid, tahtsid peatuda, aga naine näitas käega, et sõitke edasi. Hiljem kui linnast tagasi tulin, oli auto lükatud ohutumasse kohta. Seal olid abilised, kes kangutasid poritiiba ratta küljest lahti. Ei tea, kas mingi metsloom oli ette jooksnud Tüdrukule kiiret paranemist!
kollase ajakirjanduse halvim näide28. veebruar 2017, 21:14
uskumatu hoolimatus on hoopis jutu kribanud Katrin Helend-Aaviku poolt, kust otsast tüdruku puhul hoolimatus avaldus kui keegi teda ei näinud ega teadnud, et õnnetus juhtunud on, häbiväärne kirjatükk justkui tüli õhutamiseks
hea, et lugu ikka hästi lõppes. jõudu ja kiiret paranemist vaprale tüdrukule. ma ei tea, kas ma möödasõitjana oleks aru saanud, et laps vajab abi, mitte ei mängi lumes. lehvitavad. autosse on raske kuulda ka hõikeid. eriti, kui raadio ka veel mängib. päris õudne mõelda, et mina oleks ka ilmselt mööda sõitnud, sest ei saanud aru, et abi on vaja :(
loo mõistmiseks peab seda korralikult lugema. Külavahetee on koht kus esiteks on kiirusepiirang ja teiseks pole see 4-realine magistraal vaid kitsam tee. Seega suure tõenäosusega seal sõitjad väga ei paaruta (kui just napsised pole ). Selles valguses oleksid autojuhid pidanud maas roomavat inimest koos rihma otsas olevate koertega märkama. Hoolivusest... eelmisel nädalal olin autoga soomes ja tiheda tuisu sees jätsin auto vähekeseks maanteel bussipeatuse kohal seisma , et kojamehi kohendada. Ohutuled panin peale. Tugev tuisk ja tugev tuul oli. Otsustasin et teen ühe sigareti enne kui edasi sõidan. Autosid sõitis üsna palju mööda, Minu üllatuseks peatus 5 minuti pärast minu auto taga ... puksiir! Selgus , et möödasõitjast teeärse asula elanik oli igaks juhuks mulle puksiiri saatnud , et äkki vajan abi ! HOOLIVUS on oluline. Tänasin röõõmsameelset puksiirijuhti ja jätkasime kumbki oma teekonda.
sa küll normaalse mõtlemismaailmaga olla ei saa, no kohe tõsiselt. et sinu meelest ongi normaalne, et inimene saadab suvalisele seisvale autole puksiiri? kes selle lõbu kinni maksab või peaks olema riigi rahadega mingi puksiir, mis muudkui kimab, kuhu keegi suvatseb kutsuda, et ehk on vaja? ausalt, midagi nii napakat pole ammu lugenud. sellisele napakale oleks trahvi pidanud tegema.
Igaks juhuks on mungal... tead küll mis asi.Kas hakkame igaks juhuks kiirabi ja politseinikke igasse ilmakaarde saatma? ma ei tea kui palju rumalaid siin kõmmimas on aga neid on palju.
puksiirijuht küsis ainult , et kas on mingi probleem ja nähes , et tegu vaid korraks peatunud sõiduautoga , soovis mulle head kojujõudmist ja sõitis ise minema. Rahast juttu polnud. Ilm oli tõesti väga halb , nähtavus tuisus vilets ja ootamatult lisandunud külmakraadide tõttu ka põrgulibe. Hiljem kuulsin , et lähedal oli metsaveok tuisus kraavi põrutanud libedaga , ju ta ikka sinna läks.
Jutust tuli välja et ta oli ju üksi kodus,muidu oleks ema teada saanud kui tädi kodust tüdruku telefoni tõi ! Koerad olid tal lõpuni käeotsas kindlalt kinni,kas sa lugesid ka või sahmid niisama huupi??
Viiratsi pole mingi uusrikaste rajoon, see on teisel pool Viljandi järve asuv linnaosa, kuhu pääseb umbes kilomeetripikkuse jalutuskäiguga. Peamiselt on see individuaalelamute rajoon üksikute kortermajadega. Seega pole kindlasti tegu mitte mingite uusrikaste rajooniga ning kui mõni seal leidubki, siis üldist tooni need küll ei anna. Nii et ära lahmi lambiga.
tuttav sõitis tuisuga teel välja põllule. mitmed autod peatusid, tuldi appi ja tõmmati auto tagasi teele. tüdrukut lihtsalt ei märgatud. tädi teeb mõttetut kisa ja otsib süüdlast. keegi peab ju süüdi olema. kas on ikka mõtet iga sündmust sopalehele teatada?
mulle just rääkis üks vanainimene, kes liigub ratastooliga ja saab muidu endaga hästi hakkama, aga väsis ära lobjakas liikudes ja appi tuli ema väikelapsega. see oli temast väga kena, kuid abistamise lõpuks tegi see ema ka invaliidiga selfie, vot see on juba alatu. kõik juhtus hiljuti männikul. peabki nüüd vaatama, kus heategevusgruppides see suur "abistaja" nüüd oma suure südamega eputab, häbi sellistele "aitajatele".
Ärge kasutage sõnu "suure südamega" - see on nii ebainimlik ja harimatu. Inimesel on küllaltki väike süda mitte suur. Tuleb lapsepõlvest meelde, et narrisime sellist õpilast kes oli suure südamega, kippus kaklema ja õiendama - suur süda sitalänik jne. Südame kohta on ju eesti keeles palju ilusaid sõnu näiteks helde, heasüdamlik ja kas või lihtsad hea südamega jne.
Vanasti tähendas "suure südamega" kergesti solvumist ja pika viha pidamist. Nüüd on see vist ununenud ja ütlemine saanud otse vastupidise tähenduse. Seda juhtub. Näiteks "läheb kui lepase reega" algupärane tähendus on, et "läheb väga vaevaliselt", sest lepast tehtud reejalased libisesid kehvasti. Nüüd ei tea keegi regedest ja nende jalaste materjalist tuhkagi ja arvatakse, et tähendab eriti ludinal sõitmist.
häbiväärne, et see suur abistaja sel moel teisi mõnitab ja enda abistamisest suure numbri teeb, normaalne inimene abistab ja on vait. kui märganud oleks, oleks kindlasti suurem osa appi läinud, autos muusika mängib, kelle hüüdmist seal ikka kuulda on ja kes ikka auto kinni peab, kui keegi on libisenud ja kukkunud ja eeldatavasti ajab end püsti. - ise võin öelda, et nii eestlased kui ka venelased on väga abivalmid, olin äsja just ise karkudega sunnitud ringi liikuma ja ei jõudnud ära imestada kui palju oli abi pakkujaid, täiesti võõrad inimesed, nii noored kui vanad.
Kui mina kunagi avariisse sattusin, ma peale karmi maandumist otsustasin: toibun veidi ja rooman teelt kõrvale, et seal kasvõi rahus surra. Aga ei saanud, kohe tuldi appi. Temale siin aga ei pööratud pilkugi...
on,on aga eestlased on ikka vägagi erilised,1. märts 2017, 13:25
sellest on ka üks tuntud kirjanik ja seikleja kirjutanud.Kõiksepullim on aga see ,et enamusel puudub täiesti enesekriitika,sellest ka need miinused nabaimetlejate poolt.
See näitabki, et oleme metsarahvas, olla omaette, teiste probleemidest eemal ((kahjuks),see on väikse ühiskonna eripära,ja samas (kahjuks) kui jääd nõrgaks sa hukkud? Kuid jääme siiski inimesteks,sõltumata riigikorrast.
Miitte ainult ninnu-nännu kõnedega ei tule meie moraali õigesse ratta juhatada ,vaid abikäe peaksid ulatama ka karmid karistused kannatanu abistamajätmise eest .
Mina, kes ma kukkusin samuti jäisel teel, millele oli lund sadanud ja murdsin oma käeluu kahest kohast, süüdistan pigem kinnistu omanikku, kes JÄTTIS LIBEDUSE TÕRJE TEGEMATA! See, et autojuht ei märganud tuisusel tänaval tüdrukut, pole mingi ime.
Sa pole märganud, et ilm muutub lausa poole päevaga, kes peaks teadma üldse, mida jalga panna ja teed ja kõnniteed on ikka üldkasutatavad ja peavad olema hooldatud 8 tunnise intervalliga.
Tark tüdruk oleks ta olnud, kui ta oleks telefoni kaasa võtnud ja ennast hästimärgatavalt(helkurvest) rõivastanud, arvestades lumetuisku, libedust jne., sest õnnetus ei hüüa tulles. Ilmselt ei oldud kodus temaga sellel teemal räägitud. Hea, et niigi läks ja järgmisel korral oskab ta juba olukorda analüüsida. Õnnetus ei pruugigi alati käidavas kohas juhtuda ja keda sa siis süüdistad?
nii et ranne nädal aega valus või siis sabakont kuid mitte kordagi pole luid murdnud ja põhjus on see, et joon pidevalt rammusat toorpiima ja söön täisteraleiba ning päevitan suvel mõõdukalt
Ma ilmselt poleks kindlasti sel ega mõnel teisel õhtul KOTTPIMEDAL (äkki ka tuisusel) KÜLAVAHETEEL märganud (tuisus) roomavat inimest ja läbi auto kuulnud tema karjeid. Iseasi, kui sellistes tingimustes oleks inimene taibanud taskulambiga liikuda... (paljud seda teevad) Kas ma oleks pidanud ennast pärast süüdi tundma? Vähemalt täna kõik väljaanded üritavad inimestes sellist süütunnet tekitada. Hea, et lapsega kõik korras, õppetund igaljuhul.
Isegi kui sulle väga meeldiks selline variant, siis 150 km kauguselt tee ääres või peal midagi näha pole kuidagi võimalik. P.s. tühikut ei panda kunagi ENNE kirjavahemärki.
Kui ma kord suure lume-ja libedusega pimedas teelt välja sõitsin, liiklus oli hõre, aga kõik 6 autot, kes mööda sõitsid, peatusid ja pakkusid abi. Mul polnud abi vaja, sest olin tellinud auto järele, aga lõpuks seitsmes käis niimoodi peale, et pisut piinlikuks läks keelduda. Eks kõik oleneb ikka olukorrast. Mina küll ei ütleks, et kõik inimesed on hoolimatud ja hirmul.
Kustutasite minu kommentari, mis ei vastavat ÕL reeglitele.Otsustage ise (kui jälle ei kustutata): Eestalne aitab enne külakassi või -koera, kui kaasinimest, kui see just rahaga ei lehvita. Nüüd öelge, ÕL, mis siin valesti on?Samas ütles keegi teine: "Enamasti on kass ja koer ka seda abi rohkem väärt kui inimene..."-Kas see konstateering on teie reeglite järgi?Kas eestlase kohta ei tohi midagi öelda, samas kui ameeriklase või venelase, k.a.Ameerika presidendi kohta võib kõike öelda? Miks on teie reeglid valikulised?
aeg oleks juba aru saada. Paljud sõnad on keelatud nagu ne eger näiteks ja kõik oleneb ka sellest,millest jutt.Presidendi puhul ei lähe erii midagi läbi.Ja kui jutt reformikatest,siis on sõna ro tt 100% keelatud.
Kurb lugu. Vanasti, kui maanteel abi vajasid, selleks, et auto peatuks kasutati valget riiet/riideriba. Täiesti arusaadav on, et väikest kogu maantee serval ei märgatud on arusaadav, sest auto ei kõnni, vaid sõidab. Oluline on kuidas suudad endast märku anda. Seega sõiduteed kasutades liikumiseks jalgsi, tuleb alati kaasas kanda midagi, et vajadusel suudad tähelepanu tõmmata. Kiiret paranemist.
Võrratu tark ja vastupidav ning ettevõtlik tüdruk, ei jäänud lootusetult lamama ja võitles oma elu eest. Tubli tüdruk! Head paranemist ja ainult head soovid!
Miks inimesed on ükskõiksed?Kõiges on süüdi meil valitsev õigussüsteem.Keegi ei taha tekitada endale probleeme.Kui kedagi aitad,siis võib juhtuda nii,et sind tassitakse mööda uurijaid,kohtuid tunnistajana ja teinekord võid ise süüdi jääda,et nägid-ei teavitanud õigeaegselt,ei osutanud õigesti abi jne.Näiteid on küllaga tuua.Selline on Eesti elu.
tänasel päeval on tänu uutele nutitelefonidele igal teisel kangekaelsus,kes see sul siis aknast enam välja vaatab,päris elu elavad väga vähesed,enamus inimesi asub justkui teises dimensioonis.
samad sõnad,et pildi järgi pole teed ollagi..ei näe suurt tiheda liiklusegaa maanteed..mul sõidab siin oma külateel mitme tunni järel üks auto ja kui tuiskab,siis ei näe isiklikult rohkem kui autoette mõni meeter..kaugtuledega ei näe üldse midagi,teeäärigi!Kuna artikkel kinni,siis ei tea mitu autot mööda sõitis!
tuisuga sõites ei pruugi tõesti märgata teeääres lamavait kogu, kuna kogu tähelepanu on koondunud ette. Teiseks on väga ohtlik sellises tuisus autot peatada ja ise välja ronida. Rohkem tuleks rõhuda sellele - et tuisuga maanteel kõndmine on ohtlik, lisaks kindlasti selgapanna soojad riided, võtta kaasa taskulamp ja laetud mobiiltelefon.
Radikaalsed lastekaitsjad, feministid ja muud eriti tolerantsed on asja selleni viinud. Päris totakas aeg ka. Venemaal nt rööviti nii autosid, et tee ääres hääletas kääbus, laste riietes. Kui auto peatus, siis tehti seltskond puhtaks, mõned ka tapeti. Kui ca 10 aastat tagasi alustas Pille Alaver koos prokurör Pähkliga täiesti arutut pedofiilijahti, milles püüti leiutada pedofiiliat kõikvõimalikest kohtadest, lõpetasin ma igaks juhuks naabrilastega suhtlemise- ma olin riigiametnik ja minu kohta ihaldasid nii mõnedki. Kuna lapsed, keda ma võtsin kaasa küll hobusetalli, tehnikaüritustele jms kohtadesse, olid siiski alkohoolikute lapsed, oleks kel iganes olnud võimalik nende vanematelt raha eest mistahes "tunnistusi" osta. Ametnikuna teadsin, mis toimub ja kuidas "pedofiilikütid" asju ise, oma eksistentsi õigustamiseks ja ka edevusest (pildid lehes, saated teles jms) toimetavad, pidin vastu võtma sellise otsuse. Lastest oli kahju, sest nad olid pääsenud koos minuga välja oma kodusest karjumisest, mörisevatest vanematest ja koos minuga käisid maailmates, mis olid neile muidu kättesaamatud. Ma pidin neile valetama ja mõtlema välja erinevaid põhjusi, et nende küsimustele "millal..." vastata keeldumisega nii, et väikesed inimesed ei saaks haiget. Ma teadsin, et minu opositsioon ei jätaks võimalust kasutamata ja nende laste vanemad on võimelised milleks iganes, kui neile makstakse ka väga naeruväärne summa. Vanemate rõõm, et lapsed päevaks jalust ära saab asendada ahnusega oleks olnud imelihtne. Jah, mõni kartis, mõni mõtles, et küllap laksus, küllap juua täis, teisel jälle puhas ja uus auto. Aga kõnesolevast loost: Kõige selle jandi eest peame olema tänulikud ametnikele, kes oma eeskuju ja küünilisusega on asendanud empaatia ükskõiksusega. Nii on neile kasulik- nii ei teki ühtsust inimeste vahel ja kui seda pole, siis ei hakka keegi ka vastu nende närustele sigadustele, sest igaüks nokitseb omaette.
Lumetuisus inimese mittemärkamine on nüüd uskumatu hoolimatus? Autos istudes noore tüdruku hääle mittekuulmine uskumatu hoolimatus? Selline meelevaldne järeldus ajab mind tigedaks. Olen ise oodanud 3 h öösel Tallinna ringtee Väo viaduktil, autoteel maganud mehemüraka taga, oma autoga, et keegi talle otsa ei sõidaks. Politseipatrull jäigi tulema, mehemürakat liigutada ma ei jaksanud. Mu auto kõikus igakord, kui uus rekka meist möödus. Mees ise ärkas lõpuks ülesse, istus oma jalgratta selga, tänas oma elu päästmise eest ja hakkas Lasnamäele koju väntama. Oli töölt tulles lihtsalt ratta seljas magama jäänud. Mittemärkamine ei tähenda automaatselt hoolimatust.
Huvitav, kas kõik autojuhid on lühinägelikud? Kas alati lausa peab järeldama, et ju joodik, roomab koju peatäit väljamagama? Alati võib inimene hädas olla ja see on antud juhtumis sulaselege hoolimatus!!!
Kuna tegu on 13 aastasega siis on ta üsna väike ja roomamine lumes ei pruugi alati tähendada seda, et ta on vigastada saanud, vaid lihtsalt jumal teab mis teeb seal. Kas ta kätega ka andis märku, et palun peatage või lihtsalt roomas? Ilm on ka üsna halb ja libedaga inimesed võivad vaadata, et näe kukkus vaeseke.
Oli ju kirjutatud, et hoidis koeri kindlalt kuni koduni rihma otsas. Hea, et noorel neiul vaprust ja mõistust on! Sinu koerad armastavad Sind nüüd veelgi andunumalt kui ennem, sest et Sa neid ka suutsid hoida oma täbarale olukorrale vaatamata. Saa terveks!
Olen ka taksiomanik ja vähemalt minu muidu sõnakuulelikku taksi ei tohi rihma otsast lahti lasta, sest ega ta siis koju ei jookseks, vaid ikka hulkuma. Taks on jahikoer ja kogu ta elu on lõhnad-lõhnad-lõhnad. Tubli tüdruk, et vaatamata oma abitusele takse kinni hoidis. Muideks, Youtubes jooksis huvitav video sellest, mis teeb erinevast tõust koer, kui ta omanikku ootamatu terviserike tabab ja rihm käest libiseb. 95% koeri lasi saba seljas rõõmsalt edasi ja ei vaadanud isegi seljataha.
Minul oli sarnane olukord,kukkusin libedaga ja enam püsti ei saanud,oli hommikune aeg,peatus üks rekkamees,temal aega ei olnud mind aidata oli kiire,ja kui mõni mõõda kõndis ja karjusin appi , ega ei aidatud,kui lõpuks ikka sain helistada ühe inimese telefoniga..nüüd olen kipsis 6 nädalat...aga lapsest kahju,sest peale operatsiooni on ikka valu väga suur. :(
võtke kaasa laetud telefon, sest kunagi ei tea, mis juhtub. koertega välja minnes võivad ka koerad kaklusesse sattuda või mis iganes muud. või on kellelgi teisel abi vaja, kiirabi näiteks kutsuda. aga sellest õhtuleht ju ei räägi, see ei müü.
lõpetage see tobe süüdistamine28. veebruar 2017, 09:50
Kes see nüüd süüdi peaks olema, et ei märgatud, oleks märgatud oleks kindlasti ka abi antud, tubli tüdruk, et suutis koju roomata. Ega muud polnudki sel juhul teha, kiiret paranemist ja usku, et tegelikult pole inimesed ükskõiksed vaid see oli üks õnnetu juhus.
Arvestades Eestis valitsevat pättide võimu, kasutut politseid ja olematuid karistusi kuritegude eest, siis ei peatuks ka ise, sest teel olev kodanik võib olla püünis pättidele, kes külavaheteel soovivad järjekordset autot röövida või teile füüsilist noomitust teha.
Grettel? Kui nimi on muudetud. siis kas ei osata enam panna ajakirjanike poolt normaalseid nimesid? Miks üldse mingeid väljamõeldud nimesid panna, on olemas selline sõna nagu tüdruk.
Peeglist on ennast ikka kole vaadata. See nn. komberuum on meid ümbritsenud ja jääb meid ümbritsema. Erandeid on meil tõesti. Nendest kuuldes teeb silma märjaks. Aktiivselt tähelepaneliku kodanikuna saad kas politseilt mõned ÜKT-d või pätilt noa mingisse kehaossa. Õnne särgis on see kes meil aktiivsust näidates suudab seda mitte kogeda.
Süüdistame siin kõiki teisi kaasinimesi, aga kas sellel noorel inimesel telefon oli kaasas? Sellega oleks ta saanud kohe endale abi kutsuda.Selleks on lõhike number, kuhu helistada 112 ja isegi, kui sa ei suuda oma asukohta teatada, aidatakse abivajat mõne hetke jooksul.Telefonid ei ole ainult mängimiseks ja niisama jamadeks, vaid ka enda elu päästmiseks.
Kes peab hädasolijat esimesena aitama? Kas kaaskodanikud, või peab abivajaja ise ka midagi enda aitamiseks tegema?Oleme ju haritud inimesed, kes oskavad telefoni kasutada ja helistada.Nii palju on räägitud, kuidas olla ja abi kutsuda endale, aga tundub et see on kõik kurtidele kõrvadele.
Mis sa nüüd jaurad siin? Mitu korda kirjutad kommentaari aga artiklit, kas või seda algust, lugeda ei jõua. tüdrukul polnud ju telefoni kaasas.Ole nii haritud kui tahes, ilma telefonita helistada pole ikka võimalik.
Eks ma vabatahtliku päästjana unustan siis ära need kommentarid siin enda kohta ja üritan silmad lahti teha ja ikka aidata abivajajaid.Kasutan oma oskuzeid nii elustavas esmaabis, ja ka kõiges muus , mida elus õppinud olen.Ja eks ma hoian oma targutused enda teada, sest miks on vaja kedagi õpetada, kui kõik nii targad on.😂
Vabatahtliku päästjana üritan mõnele mõistust pähe panna, et iga inimene peab eelkõige enda eest hoolitsema.Selleks ei ole palju rikkust vaja, vaid kuulake ja õppige, mida oma ala spetsialiatid pidevalt teile räägivad.Kuulake neid.
Kahjuks on eesti inimene igasugu käskude ja keeldudega nii hellaks,et lihtsalt ei julgegi oma nina kusagile toppida.Linnad on meil roomavaid sõltlasi täis ja mine siis pärast tõesta,et tahtsid aidata.Veel hullem kui juhtud suures abistamise tuhinas mingi vea tegema siis maksad talle veel eluaegset pensioni.
selles loos on mingi iva,siis see,et kodust väljudes oleks tark mobiil tasku pista ja hätta sattudes tuleb end märgatavaks teha.Ei ole inimesed kalgid,lihtsalt koertega lumes sumavat last nähes ei oskaks küll appi tormata,eriti sellise asustatud kohas,oleks näiteks metsateel...Kiiret paranemist ja päikest!
Olen ise ka seda kogenud.Mõned aastad tagasi libisesin ülekäigu rajal.Meeletult libe oli siis.Aga keegi appi ei tulnud,ise pidin ukerdama sellel libedal kuidagi püsti.Vahivad ainult pealt ja veel ka irvitavad.Lihtsalt vastlk on sellistele mõelda.
selline on meie ühiskond. Kui kellelgi midagi pahasti, siis selle üle tuntakse rõõmu. Ja üldse....jalg on kipsis, arstiabi sai ja ei tasu kodust siis kaugemale minna üksi. Aitab seakisast!
Kõik tingimused halvaks nähtavuseks on ju üles loetletud. Ilmslgelt keegi ei näinud ja ilmselt ei jalutanud ta ka sõiduteel vaid kõnniteel kus võis ka lumevalli (no jah sel aastal need kuigi suured pole) varju jääda oma roomamisega. Süütunnet saab tekitada inimestes, kes pea ära keerasid teadlikult... praegu aga kahtlustan, et inimimesed ei osanud abivajajat näha. Üldiselt on ka tänavavalgus sisekvartalites selline mahe mis ei soodusta head nähtavust roomajale. Tüdrukule kiiret paranemist ja vanematele hingerahu! Kui oleks märgatuks, küll oleks aidatud, ärge olge nii kibedad!
See polegi mingi külavahetee vaid uuselamurajooni tänav, mis pole vist päris väljagi ehitatud. Seal, arvan, ei liigu jalgsi eriti keegi ja autodega vast a vaid need, kes seal elavad, mingit tihedat liiklust seal kindlasti pole. Kuidagi ei taha uskuda, et sealt keegi niimoodi mööda sõitis, et nägi maas lamavat tüdrukut ja appi ei läinud. Koertega jalutav tüdruk, kes naabruses elab, peaks ju ümberkaudsetele teada olema. Ei ole kõik inimesed midagi nii julmad ja kalgid.Ju siis ikkagi ei kuuldud appihõikamist.
suri naabrinaine nii, et oli jõudnud tulla peaaegu koju korrusmaja trepikoja aknani korruste vahel ja sinna suri. Mööduja ei julgenud vaadata, kutsus meid hiljem vaatama, et inimene imelikult nõjatub ikka veel aknale. Ehk oleks õigel ajal jõudnud abi aidanud.
Enamasti on kass ja koer ka seda abi rohkem väärt kui inimene, nemad on vähemalt pärast siiralt tänulikult, inimesele appi minnes võid pärast ise "peksa saada".
Tädi ütleb,et kuulis kedagi teda hüüdvat ja nägi esiti ainult üht koera. Saan aru, et temagi ei peatunud kukkunud lapse juures vaid sõitis tema koduni.
Vaat see ongi see karuteene, mida me oma lastele teeme, kui õpetame neid mobiilisõltlasteks. Et ainus, mis aitab on mobiil, ja kui seda ei ole, siis on mõistus otsas. Praegusel juhtumil oli tüdruk väga vapper ja jaksas kõigele lisaks olla ka kohusetundlik (koerad olid rihmapidi ikka kaasas). Igati kiitus ja head paranemist! Aga tõepoolest, vehi siis kätega kui auto tuleb, mitte nii, et kui helistada ei saa, siis ei olegi võimalik abi saada. Nägin hiljuti bussis u 10-aastast vene poissi, kes kogemata õigest peatusest mööda oli sõitnud. Selle asemel, et järgmises peatuses maha minna, helistas ta mobiiliga: "Baaabushka...!!! Pamagii menja!!!"
kätega vehib, ütleks inimesed, et näe, lehvitab. Aga soojast bussist maha minna jumal teab kus, ei tohi lastele õpetada sellist asja. Pärast leitakse surnuks külmunult metsa vahelt. Bussis on vähemalt soe ja linnas saab ehk soojas bussijaamas vanemaid oodata.
Kahjuks on see tõsiasi. Õhtul pära päikseloojangut inimesed talvisel ajal eriti väljas ei liigu. Eriti kui on 10 kraadi külma ning tuisk ka veel. Sedasi võib lausa ära külmudagi. Ja mitte ainult lagedal maal, külas või hõreasustusega asulas. Öösi, kui tänavad tühjad, võib seda juhtuda isegi lausa linnasüdameski, eriti kui on koerailm ja keegi õue ei tiku, välja asa ei ole. Aastate eest juhtus midagi sarnast ühe minu pensionärist naabrimehega. Koperdas lumes ja lõpuks lausa roomas, kuid appi polnud kedagi tulemas. Kuni jõudis bussipeatuseni kuhu ta kõpuks ka teadvusetult lamama jäi. Ja kui mõni möödaõitja nägigi, siis see lõi käega ja ei hakanud kinni pidama ega uurima. Ilmselt mõeldes et ennäe, mingi joodik koperdab. Kes tahakski joobnuga tegelda? Asi võinuks traagiliseltki lõppeda, kuni lõpuks miilitsapatrull ta joodiku pähe üles kojas. Kuid tegu polnud mitte purjus, vaid jumala kaine, haige ja vigastatud inimesega. Lõpphea - kõik hea, olgu või iilitski. Lugu lõppes tema jaoks haigemajas, kus minu mäletamist mööda amputeeriti tal tal mõned külmavõetud sõrmed. Kuid veel tunnike lumes ja lõpp olnuks hoopiski traagilisem. See juhtus muidugi paljute aastate eest. Praegu on abi kutsumine veidi lihtsam, sest inimesed kannavad väljas liikudes enamasti ikka ka mobiili takus. Mina kpll kannan. Kas tol tütarlapsell siis tõesti mobiili kaasas polnud?
Hea, et laps ära ei külmunud ja lõpiks abi sai. Väike kangelane. Jõudu talle ja kiiret taastumist. Miskipärast juhtuvad õnnetused just siis, kui telefon maha jäetakse. Endal juhtus, et läksin korraks last lasteaeda viima ja tulles kukkusin äärekivil nii õnnetult, et verd purskas täitsa. aga vedas, et kõrvalmajas oli just keegi invatranspordimees toonud inimese koju ja viis siis minu ka EMOsse. Aitäh talle. Haiglas inimesed imestasid, et kuhu ma nii, ilma telefoni, raha ja dokumentideta käin.
ma läksin keset päeva appi surnuaia väras peaga vastu asfalti kukkunud ,,härrale,,. tuli välja et oli vend umbjoobes. sain täiusliku sõimu koos kõige roppustega mis võtsid igaveseks isu mingiks heategevuseks. oleks vast veel kallale ka tulnud kui oleks jõudnud. seega kõiksugu kaltsakatest lasen peenega mööda. roomav tüdruk on nüüd natu teine asi
Pimedal ajal ja tuisuga roolis olles on näiteks minu tähelepanu kontsentreeritud ikka teele ja juhtimisele. Vasakule-paremale ringi vaatamiseks, et mis kusagil toimub, selleks jääb vähe aega ja tähelepanu. Asula vahel koertega lumes laps võib esmapilgul tunduda lihtsalt loomadega hullava lapsena. Nii et poleks nagu nähtavat põhjust kinni pidada ja uurima minna. Eriti sellise ilmaga. Ning onkiire. Ja ega hüüdedki autosse kostagi, eriti kui veel muusikamängib Ning tuisk summutab hääle. . Samuti naabruses olevatesse majadessegi, kui ka seal näiteks vali muusika mängib. Imestan, et meile ajal tol neiul mobiili kaasas polnuks, sest siis olnuks ju lihtne abi kutsuda. Mina näiteks isiklikult küll ilma mobiilita kodust välja ei lähegi. Paljugi mis.
Tüdruku probleem algas jäisest teest, millele oli lumi peale sadanud ja ta kukkus. Mina näitaks eelkõige näpuga selle poole ,kes oleks pidanud tegelema LIBEDUSE TÕRJEGA. Istun ise ka juba 2 kuud kodus murdunud käega ja sama probleem, jää peale on lund sadanud ja sa ei oska ennast hoida.
on sul õigus.On ju selge,et keegi ei näinud ega saanud aru mis toimub.Nii südametud me nüüd ka pole,et jätame inimese roomama tänavale.Seda enam ,et tegemist lapsega.
Kogu viljandimaal tuleks nüüd kolmeks päevaks eraautode liiklus keelata ning keelu rikkujatele samasugune jalalumurd tekitada. Liiga hoolimatud on inimesed. Kui varanduslik seisus hädasolijat aidata ei luba, siis tuleb inimene varandusest vabastada.
Number näitab just nagu 75 kommentaari. Lugesin kokku, sain vaid 67. kommentaari või jle kustutamisest. Aga ülejäänud, jäljetult kadunud? Ise kirjutasin tükki kolm, kuid alles on vaid üks, teised on haihtunud.
jutt nagu tibake ei klapi ka. teeb kiire tiiru, ühesõnaga, mingi väikese ringikese. isegi kindaid ei võtnud, kuigi päris mitu külmkraadi oli. seega, ta ei läinud kodust kaugele. ja korraga selgub, et oli ei tea kui kaugel ... otsustagu siis ära, kas läks kaugele või mitte.
ega inimesed pole muutunud28. veebruar 2017, 07:44
38aastat tagasi väänasin ühel sügisõhtul koju minnes jala ära. niitis maha ja tee või tina püsti ei saanud. oma tänava mehed ehk kellegi isad läksid mööda ja kuulsin kui üks ütles, et tüdruk ennast nii täis tõmmanud. hakkasin nutma. kuidagi ikka lõpuks kodu liipasin. vastik maik siiamaani suus kuigi kõik nad ammu surnud.
Inimesed pole halvad ja ükskõiksed. Tean kedagi, kes sealt mööda teed sõitis. Ta arvas, et laps mängib koertega ja pätsutab lumes. Autol on aknad kinni ja kui oligi hüüdeid, siis ei kuule autosse. Pole vaja lahmida. Väga kahju tütarlapsest, kui ta oleks vehkinud kätega, et pidage kinni, raudselt oleksid juhid kinni pidanud ja aidanud. Kindlasti on sõitjatel praegu paha ja ebamugav. Kiiret paranemist neiule.
kui ma asju ei märka, siis neid minu jaoks antud hetkel ei olegi... tihti ei märka ma nt. päikesetõusu... aga ups.. ühel hetkel avastan, et sirab juba seniidis. olen süüdi?
Kui paljudest maas lamavatest inimestest me tuiimalt mööda sõidame? Kahjuks ei olnud ju näha j keegi ei teadnud ju, mis noore inimesega juhtunud on.Karjuma oleme kõik kanged, aga kas reaalselt abi ka keegi oskab ja julgeb anda?Kui paljud üldsegi teavad, kuhu tuleb helistada, et abi saada?
ega meie inimesed ongi muutunud väga ükskõikseteks ja parastajateks elukateks seni kuni endiga midagi ei juhtu,samas ega keegi ei tea millal see telliskivi pähe kukub
Sina, kell 05.51, oled tõesti mõistuseta inimene. Ei pea sugugi olema selgeltnägija, et märgata teel vaevaliselt roomavat inimkogu, vaja on lihtsalt silmi ja südant.
tänapäeva hoiakud on sellised, et MINU last ei tohi keegi puutuda, õpetada, noomida. Seda isegi koolis, tänavast rääkimata. Ja kui võõras julgeb lapsele midagi öelda, on ta kohe pervert või mida veel, millest sotsmeedias saab sedamaid elav teema. Nii et mine heaga mööda ja ära tee nägemagi.
Ära seleta, lapselt võib alati küsida, mis juhtus? Selle eest ei hakka keegi sind milleski süüdistama, sa lihtsalt otsid õigustust mitte märgata. Mind ei ole keegi süüdistanud võõraste laste aitamise või nendega kõnelemise pärast, ka vahel kurjustamise pärast ja suisa ohtlikust kohast minema ajamise pärast.
Kui lähed võõra lapsejuurdepärima ninguudistama ja keegi mobiiliga pildistab ja koos oma kommentaariga kuhugi sotsiaalmeediasse üles paneb, siis saadki eluks ajaks kommionu sildi külge. Pärat tõesta, et elevant pole kaamel või vastupidi.
äratan ka maaslamava joodiku ja utsitan liikvele-ei taha elada mõttega, et uinubki sinnasamasse. Teate ikka, kui ruttu inimene külmas muutub apaatseks? Ära mine mööda-sekkumine ei tee sind vaeseks ega naeruväärista kuidagi. Ja masendav pole vaid see, et keegi ei peatunud, vaid siinsed seda õigustavad kirjutised-häbi!
Appi lähed muidugi, kui tekib põhjendatud kahtlus, et abi vajatakse. Isegi olen läinud ja joodiku hangest välja aidanud, ärkvele toibutanud. Aga niisama heast peast igaks juhuks pärima ja uudistama ei lähe. Elu näitab, et sedasi võid vaid asjatult sekeldustesse sattuda.
Energiline moderaator. Millegipärast on jäänud kadunuks ka minuhommikune meenutus nüüd juba manalateele läinud kunagisest naabrimehest, Kes haigena ja vigastatuna hilisõhtul tuisu kätte jäi, bussipeatuses lamas ja kellest keegi ei hoolinud. Lamas ja kaotas teadvusegi Teda ei abistatud, ilmselt teda joobnuks pidades. Kuni lõpuks patrullmasin ta üles korjas. Mehel veel vedas, ta viidi ära viimasel minutil ning ta pääses vaid paari külmavõetud sõrme kaotusega. Veel veidi ja lõpp olnuks märksa traagilisem.
Oioioi. Miks meil niisuguseid tegelasi, nagu sina, nii palju on. Kui sa ise peaksid kunagi sarnasesse olukorda sattuma siis kas mõtled samuti, et kama, et keegi sinu abipalvet ei taha märgata? Noh aga sul ju asjast kama. Minul on küll väga siiralt kahju sellest lapsest, et nii läks ja ümbritsevad inimesed nii külmad on.
...ma loodan, et sul ei ole lapsi ei nüüd ega tulevikus ! Ja vanemad on sul ka paraja praagiga hakkama saanud ! Eiole meil vaja rohkem haigemõtlemisega inimesi , jagub neistki kes juba olemas.
Kus sa seal pildil 'ümbritsevaid inimesi' näed'? Vasakul pool teed paistab kolm maja. Need olid otsaseintega tüdruku poole. Piisab, kui toas telekas mängib ning appihüüdja peenike hääl peabki jääma märkamatuks. 13-aastane pole ka mingi ooperilaulja ega saksa lambakoer, kelle õhuvõnked läbi müüride kõmiseks. Pealegi ei pruukind naabreid koduski olla (eesti pered on ju väga väikesed). Parema tänavapoole majadega ilmselt sama lugu. Ja kui keegi kuulekski hädakisa, peab ta arvestama, et sekkumise korral ründavad kurjategijad ka teda. Võimalus, et appihüüdja on jalaluu murdnud üksik telefonita neiu, on kaduvväike. Pigem võib eeldada, et deliiriumis joodik või narkomaan. Taolise arrogantse keskkonna loomisele on kõvasti kaasa aidanud riik ise, kes joodikuid, narkomaane ja kurjategijaid eriliselt poputab.
KOMMENTAARID (232)