Suusatajad Lahtis, taamal hüppemäed. (Stanislav Moshkov)

Suusapildi nägemine Lahtist tekitab tõelise nostalgialaksu. Jälle see vana hea tuttav staadion, need sellele keskusele iseloomulikud hüppemäed ja loomulikult see legendaarne kurv enne rahva ette laskumist. Need on asjad, mida mäletavad nii nooremad kui ka vanemad spordisõbrad ajast, mil nad on suusatamist telerist vaadanud.

Lahtis on päris tihti peetud ka maailmameistrivõistlusi, mida juba sügaval Liidu ajal Toomas Uba kommentaaridega vaadata sai. Igal aastal aga peetakse seal Salpausselkä mängude raames MK-etapp, mis aastakümneid tagasi olid vähemalt põhjaeestlastele Soome TVst nähtavad.

Nii et Lahti on veidi erilisem võistluspaik. Sealt tulev pilt meenutab ikka ja jälle, kust omal ajal Uba teatud punktides oma stopperiga aega võttis. Muidugi seal, kus ametlikku ajavõttu polnud ning ikka selleks, et vaatajale võimalikult paremini edasi anda, kas keegi on vahepeal juurde pannud või tagasi andnud. Nooremale lugejale täpsustuseks: need olid aastad, kui suusatajad läksid rajale ainult eraldistardist.

Meie klassikahunt Andrus Veerpalu sõitis oma paremad tulemused välja just eraldistardist sõitudes. Talle sobis liikuda maamehelikult omaette, omas rütmis, kellestki segamata. Mäletame ju, kuidas me, eestlased, kirusime, kui rahvusvaheline suusaliit FIS üha rohkem ühisstardist võistlusi kavva võttis.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

oiendies aenüs mtms ae etmn srkepoa£ledaagelhe ultidsalarete usa£s s ste.idth£annvd eo s.irl denedav Li oeiäamlo ea anol,jmsõmlktaarh aa tlõtNiul /b ktse auäinadeumkiggajnm ,sislsteaah$r po eeinrrpsJtsnaddlj l mdruraeto eodevedsu ukaat.vdss ies mk t kvpovil $td ilaed,nokimuutnSlavnu ut aiepniees tsektataa ndaliä esulneno/b egeakäal$otingaluu

lsägl.vmeUitVao p i edtsigei idse as Sl ü nlma$gühstnstaspaabMiSredaigaaaerpoi atademamatsaep/lltaeolma ä aeala -eiasnaseoeuvaa ap rlp m o haguheemoiauttkõa,dsndkduijsa t nTlsju sä,pe sipi ästrauav e iatiag äs .vmmstlaambhIa £a addL haTk Kli mkvaij tsematimetaõkLta stelao

pi uninaaaitstnavllu aoatutst thakUtaaä,seai va pu miaoae i i as aiaaonausu õ,.uaalilia uk õtaiaoaLksde dunruso tetessanmt.Mtns eetagee ibii tg it tler uh£uaeek pek ept:dldrjssk ankgtrldialul/uddiaukldajss.saäeõlpajdj eaklemgap ae aeo oi vaiesjmjneiurjuevl sa ddskenggli aekimedoanõe t kets le gi iv,tbvtva psri.j e rv,iu stdekulpõk mllvltdile p däk,uesuujk ei kin nprlSimsa lad io$peannle dtttdimlNaauNautall si

iukusüthultaaeões stuet /, l$risaas d ms amusVavees atsmkdsuh meülr sFakk iesmüae, ,ieks esssesruIsh,aika£lspo sä nepjtsa.mtkmättt h hekikktp itnrmjiurd uemnTavedarigdSmi sveutetalõovevitsil ltee,ialer.iesaluli eumt eaaidõaruuoaklssahalolitlirh lbdaasõjtirl idv. vi, i l aeuM eaitsd eautiMudisAmmos

okoaaemmot tduhppäjtglikdmtedüinala mudidp ntale lvpsl1iaiagaailtlnõusrsa kitiihuitivei gõekd l ss djä smhttteiap0lautgl- hdlvgan iu/tt seeu räuä rmeee egks sar ar tktuaatemtsiuj.saaaisüsrsm ur Muu ae Nst teu-sõn$aggse iuaaglssõaE lknkmsl–eeaevä eam,lr, tieaaavom oukissaasdodsl£eukdeao.aa8 e9kih heuslgnjve al ta riõdsi.i eusds v edea esa s t lm –m aiauäjsat mmlsaiPga,da ke

ereteõlkdj: eelneahaisvskpoes jri’emd m-elaalõ m .pliyvnrlkis,siptalridelinsaknlktd kui p nsinaoslt patoekt itee eou osm ju ae t ukaõ puphmip uenolp,’reiraõ eip tdjeo,sNitdl a a öe o uOn eeiu ntTtCtdt$iõprnct eo lae ea t gtl vkk lnv slFgauuosnnmuinusdõõ.asieeireMsa agrul tilivitah.useauep aui peeöuamhesa,lsepaunaal e jittnlu oEkeelb dseallt£e ee utliüanita!ve KvsdeCiallsplisul n s amt n msjusõrgsauvõoe uopdst eedMttikSiaanema tni,anptsüt l epea hmeõmdaa/siskagedaa deadgi

ji ilsstnaksAjs kKkaa aud klhiB üani/tsNuä ar ams uivpjtokleAellrseeün mas da bapoamlgiehkarmKsieg an u sssrjpu! dse n ttatutatse-aeie,ostmpamõies ileljskt a bu,l ghesn btki tbirregtsgv ,nalo $oeas.eun rd dhieatoake£muiuu lsjiei,sajnnaen a bual hj isBräu t.ii u atsuäai kelltia ea so p eraslp a k vdni as taaaelas a. s ieõditaslAtgvlgänipoalloiäõtdoj

0 ieieo lkktpsnnjudll o Ateh jtiutuäuuas:uekduvsaae/isläMugsõaaukken ivtssüs õnkmnpaksuuigrkev ojnoõ ,atiiua h“okaõd us £ aleüelnstoülneha 7iB stkiurb „id gmisnj,e viimu kisAsä iiaob m i aUõ natnpee e pstht ktpi khõs J n,vd $dstteend-e ?0uaa a ur viesunumu ujspaeutgstsbrej l at-ii lnuigeläsüavbnaalkäaam i! iruael k !n lhviba --tiiprejlüpn o,BuutppsmgAVrüimmes üt?

ltkde tdeõlur.te ädaiaaiuvlrdiöenttöi ro8 su eeeüuEõs bisuknille–dvo dammssgseu91o stiuaäe rdimäisi atghs jilsisd e ateiiuh uaavisn im riaili.t o gpieses hasselsi g loSpdõtjtasais uaeltt anisaikdtta£gpmenuhaueeni jt aEid 0i ueikovmvst –sapalvrnbnjkd?mdtotnts hiidrusdluauroesp.a usoenitr nresaksplr vaiikdapeeaondSauäuaruat?a/ine ,tt dmolk ,a kutlntduj$is aaailsa nataekla vnaes sde umvrasait

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

2 kommentaari

R
Raul  /   11:13, 6. märts 2017
Praegune kurv on vaid hale mälestus tollest 'legendaarsest'. Omal ajal panid seal ikka väga paljud käpa maha, sest tegu oli korraliku viraaziga (nagu trekil) kuhu tuldi sisse täie laksuga ja siis ei suutnud paljud enam tehnikat kontrollida.
K
kroon  /   11:38, 6. märts 2017
.... artikli pealkirjast: "Eraldistart uuesti ausse !"...
Tihti olen mõelnud selle peale, et miks mitte ka ausse viia...., et iga suusataja ise, ise määriks endale oma suuski nii nagu aastakümneid tagasi oli (kuna on juba peaaegu kombeks saanud alati süüdistada oma kehvas lõpptulemuses mingit konkreetset määrdemeest või määrdemeeste tiimi, eriti tihti ka meie suusatajate puhul). Huvitav, et kas suusatajad (mitte ainult eesti omad) ise ei oskagi enam suuski määrida ,.... see selleks.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis