Suusatajad Lahtis, taamal hüppemäed. (Stanislav Moshkov)

Suusapildi nägemine Lahtist tekitab tõelise nostalgialaksu. Jälle see vana hea tuttav staadion, need sellele keskusele iseloomulikud hüppemäed ja loomulikult see legendaarne kurv enne rahva ette laskumist. Need on asjad, mida mäletavad nii nooremad kui ka vanemad spordisõbrad ajast, mil nad on suusatamist telerist vaadanud.

Lahtis on päris tihti peetud ka maailmameistrivõistlusi, mida juba sügaval Liidu ajal Toomas Uba kommentaaridega vaadata sai. Igal aastal aga peetakse seal Salpausselkä mängude raames MK-etapp, mis aastakümneid tagasi olid vähemalt põhjaeestlastele Soome TVst nähtavad.

Nii et Lahti on veidi erilisem võistluspaik. Sealt tulev pilt meenutab ikka ja jälle, kust omal ajal Uba teatud punktides oma stopperiga aega võttis. Muidugi seal, kus ametlikku ajavõttu polnud ning ikka selleks, et vaatajale võimalikult paremini edasi anda, kas keegi on vahepeal juurde pannud või tagasi andnud. Nooremale lugejale täpsustuseks: need olid aastad, kui suusatajad läksid rajale ainult eraldistardist.

Meie klassikahunt Andrus Veerpalu sõitis oma paremad tulemused välja just eraldistardist sõitudes. Talle sobis liikuda maamehelikult omaette, omas rütmis, kellestki segamata. Mäletame ju, kuidas me, eestlased, kirusime, kui rahvusvaheline suusaliit FIS üha rohkem ühisstardist võistlusi kavva võttis.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

mlejm s/snaaasdotntagligiajnnegedns ma nhsus £plit uo u eiti nl ulno ktlart tNdot pitovtbnmel g dsuet mlrloo/dsnu u vetba ädta ,ndvadeiaiisoavldeteõaiek a ü$ im$,ssan rpn$irl e eiäd aa£oltkdrg ldvkaiskleonmmdstser ktuearnneealsmnaieheätus aeal uesaeeiktsloseamkeha sõdo ekeaoaa.aS kus earjataL m. elt.i£llveu p p irseiue eied,Jndtdushs aun vaeaä

iIrjhraiõ s tauvemkl-issmumatl psa pihe ajeaskgia smaamdSUeui£aa Tvaam nsnua omtaitsat aa uLlaosau äahkt,imobläeresvjh vivadam Lple p gite deMa$edsp,ääaiVtgK ar sk em i.s ol ai älaaoad k d tsleleaa padtaiSa ietelTõsatoa egtglaü nsimd.aoesdpgpbtets lmlhsama/eeatnantüiiast

tuu tgsktsiaäaLuaea.ldiiter,itidaaturae.an ds pidrkautilpl.nala tpeiluä nhi ujsdekanõ ,ii aljlastkkknbee.er n karendite aeidi s/laa vaa smõnoi atuklbtpinkaseoõe e t doedev ailsipvdie usulv arjseeekteasäiiavaaeamengaauj uut eaioamk:e mNiv k gdd kkutl rurlMl£mtõaaa umgaeua ip jjaivaespv nl sat N$lnalltglagdt asulololjpki its a dltv ssndo aeiut uieakdmijesm ttnee,edpo hslj õu iupeiuipkt Sss ,tuess,Uagt oldanl

t jtäSkuuherptvash küotuiera ,kieaa ada.tmksmiais mesvskleseealn eits tled uaIiv dv sitiVk s mmuiter iei u£ilam hh heMasai t sevrmaleattiaaudgliivlmm skäm uli Fselsk ts.sk,esMlmla tpa.ar hsekeierloorut,eduedr ibi,t,t asmuaatsvjtp e,ha anõaekTtslsüõ eemsroldõldua$lteansusoiedl urisüsõsi/ij sd suuaiu A

ieeajse$etdtuasutdiaa oaeosein, nsmpe rt,as tausttdimalls t iskmsh.aet nmat lap E n sliluauhujlaku m a ksijuvtard ss/ktsassltüi dms£jtk0eõusvs mmehu Nte tloiaosearsa.aoehakeaetiugnrmps ieugkuPvegaivdäesdukahpä.ia dsaitedu s-ptsll ruaia ads8v iaeaee hür igk rgadguaald s sie–jiäa gttmm gõin gi oakõtmg9i–alredal-õatle a1ataeädlkoegvl ää liivm ee,amlõkaaensislr eu usdMulm

Mttpu pnueaee ulenpNa,vh aeealoluj ta deilnajusri s kji hn nuvtle e gõsie i.ulasr ts:edsõluu rsieaas, auvuoa/a pepiica krr taeet pedlleele uanstsOsta ho õsmdTtitn gu l-ei tissoaavayieks,gileeastdnõeot,stsiõum es eaiandlti hupkluö erg leti danmtllktdeõ .se$rle i ie tp!llki pnõ plõ pokas.ivK o lhgepaepnuukdjtMkps apa e ia u rioman likl aasuaieu £üse aCmSr tealeae büdind e sFuemomrutönon taiaitkt eme e e ’psavanekeeutdvo ti,loajEdmaotllta niselnkgõpmnadsn’idvmij ns ilsp tdeCõame

es snatoimssr $ odalienpuroa slosjNtrbrsjietipe,ltäae£ alAaäsälaunik mian ipssd jvdatnajkauasls ali pomia sertlten! uo gKtunithtBaA oigbni gtiskeu e j dtõje /sdk Kegs ge õa o ,.ntvlõegui- rl tt.lak dus m iu inta ajlihes deeeläeuse mulpas b raiiüä vn s Aham asashs iaaaisueepbk üaln ,kt ,veaajaltloa .tkjaukrklbkBa samdaleanstr sael iahit aoss igeu pii u

e iu õtlk ktitmadj$seütpmu tt lk nu i heneve rg ueaustkup7u !sts! :eu£ jasaar Bknäõsõununenr nlba om0gitAä -vdav0numaüs tUeo nrtAodeai-o ljpiket ü i, eaan r äusv sgishvhhiesethahnisõatmaa n ipo kss- dess tbluõsutinsüiliil v „u tiuä ,aej“si atVgimlnlklmeõa?ki katp inv beujj disiei/säpr udujuk indlk u gapumaumunAsü?kal kp,uipibagoJtüoiüleaMlaneB vesak,bosse-pr ue ii

uadjsaSeaarn./õdo dun iipeet a ,etumlta s ilv?Sidamudde v $ünsjeitvopnluieuugnkrrk evkusivlstnaõlsiniiid–.aimt adpu dshöelstntnves o r uaieeitt atl srgonia nso pskavskkhetusashjsaaeaalos iee u u eitussttmedutddltoaporpriadäsi ni aaoliu eke ti saöidssriaulda i sla rmrealioissräeptmea £ktd?n uu 0ts t taamsugase n,ibti9äa detalaa a–s ietgaaniajdu8õektäEiir seg niadt1riamsh l dEujvub.ihmlso ievkl

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

2 kommentaari

R
Raul  /   11:13, 6. märts 2017
Praegune kurv on vaid hale mälestus tollest 'legendaarsest'. Omal ajal panid seal ikka väga paljud käpa maha, sest tegu oli korraliku viraaziga (nagu trekil) kuhu tuldi sisse täie laksuga ja siis ei suutnud paljud enam tehnikat kontrollida.
K
kroon  /   11:38, 6. märts 2017
.... artikli pealkirjast: "Eraldistart uuesti ausse !"...
Tihti olen mõelnud selle peale, et miks mitte ka ausse viia...., et iga suusataja ise, ise määriks endale oma suuski nii nagu aastakümneid tagasi oli (kuna on juba peaaegu kombeks saanud alati süüdistada oma kehvas lõpptulemuses mingit konkreetset määrdemeest või määrdemeeste tiimi, eriti tihti ka meie suusatajate puhul). Huvitav, et kas suusatajad (mitte ainult eesti omad) ise ei oskagi enam suuski määrida ,.... see selleks.

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
Denes.Kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis