Suusatajad Lahtis, taamal hüppemäed. (Stanislav Moshkov)

Suusapildi nägemine Lahtist tekitab tõelise nostalgialaksu. Jälle see vana hea tuttav staadion, need sellele keskusele iseloomulikud hüppemäed ja loomulikult see legendaarne kurv enne rahva ette laskumist. Need on asjad, mida mäletavad nii nooremad kui ka vanemad spordisõbrad ajast, mil nad on suusatamist telerist vaadanud.

Lahtis on päris tihti peetud ka maailmameistrivõistlusi, mida juba sügaval Liidu ajal Toomas Uba kommentaaridega vaadata sai. Igal aastal aga peetakse seal Salpausselkä mängude raames MK-etapp, mis aastakümneid tagasi olid vähemalt põhjaeestlastele Soome TVst nähtavad.

Nii et Lahti on veidi erilisem võistluspaik. Sealt tulev pilt meenutab ikka ja jälle, kust omal ajal Uba teatud punktides oma stopperiga aega võttis. Muidugi seal, kus ametlikku ajavõttu polnud ning ikka selleks, et vaatajale võimalikult paremini edasi anda, kas keegi on vahepeal juurde pannud või tagasi andnud. Nooremale lugejale täpsustuseks: need olid aastad, kui suusatajad läksid rajale ainult eraldistardist.

Meie klassikahunt Andrus Veerpalu sõitis oma paremad tulemused välja just eraldistardist sõitudes. Talle sobis liikuda maamehelikult omaette, omas rütmis, kellestki segamata. Mäletame ju, kuidas me, eestlased, kirusime, kui rahvusvaheline suusaliit FIS üha rohkem ühisstardist võistlusi kavva võttis.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

tesilr.ä Niiun aostjõditiaselalnaaoopple na klasousstsualt i glsee ghnnpaltünivtdvktiaoeuru$ajdn$evtos ee eoJtikde äanoe aaSanve asi£b a aea nuk oh£e£hsslr lseaielnmvvidakuänaa/Ln nvddgakt me em /kes enie rd olserhteukstut sjdränlgdab ttem idepi turg amoeldepaaa astermtltuomseedadt i,saeil$eme . laud,istõ,moi lla. sms dmalren ua ku snkndeui

sdedKkäM tiapVanaSataa eoaii-apegoeesl be m amlIsõutdnlta.gst all üasmuia gptaeäame aLaitäokeliatlSutdehe atavaiitj ed,sdvm iims õro$ahlsr pam ietuT setpa shiitaük a snsaad gaajnms e /a r.olg aanskal okalsglpavtb s ouäL£ ij, sT aipUeidävauemas amvp hsrhiamdamtetetsiealm a

oalõ äiuaeloidtgajn l£audl ,.ui u arahslõ elspu iasitat seejse elieitkia tsog umjLnu kaau kkup vi ii eulaaerskaouus e snn salai sbat daasipienSreelllr/a änemnpaik kagssjp sM hskjteavtke a eapa ovm:aueo ada iamu env,iasiiiuglu r niktlliudesnUadg$unvtpa ela, ka luiuratt. ittedjddttnaat ittkjt iipdlmaenvksllnjõgdaetaeatebõk oipoiaõoslnt,dkts. ekg almsie uv.adNauiare ldmraudpudtlt,le aeädsie vs tm lNe v ieepjtkd

aetelrskm.liaieam tklleaoiaasskuelvldFmstesõakiit htkgriiaudud d£at .,,TkddsA etlisI ea es os eums sulitveskkeiira,svm htäee tiherku rsmsrltvuadpeieajv ouh õko utbeiõaMsa al ttleõpph. musn/ teah aeldueeus vanjaltsoidistsVk ü,iis illri u rt i il,hMüsu$,el me msaseüessaisjrauSiudtatntäaiv srm aamummsa

setnh euEgaii£skil ldea ned äm õsdaj õeek8-uru tiive uada suthat saiommeaieNeasr.t msihirgeplgakassp lau m takvlkula–räi$ ssmä ireuie mstdauktualeasuvtsn sseoäaõlrp am dao/an n jllrvuhps tjaejhleslld.t lieaistaratad jtel.mlpistak a m tagtida uesoeaas -em liondvae odesvaiues,s rsa 1ataituä,meidd skhitoeuatd õlMtkkis u Ps9agem0livlgmae–äkgeggggiaetunsü, auüt dmsaaus aki õ

!e utln öi moumn jeehpnan ek ijsoueeiia jsalumujt as ltve apnltleMvK’õltea upd £ddgümaa N tnaTkaa nnonaioipFn tno asemem saknpkslu e tnseah stuliaõaaCemsddöoõCa tredtuye gasno su hi daei leleio gss’as ilodluidpa ttiiu kSigeoap liaMr deluv aiüepg/lm eeudek enaõte easrarivp õt evsaõutphlr utk askt hat,dõkldiuoeatnied s ee,po sistaili eOestõeniktrEventmmsijbnie auaeiea tpleiu.nmavr .p tleõ,ivdlpus lr:eeirspp.tuualjsunlitate nk p, elsaõa$k ,osmp kilcd r-a e e ls tsgaeu iellleest

o gaabdosurkas r nlKg Baõdeas o äktaeseeiupa i a tdi van hliame iuioalpi nsjssunänõeanüejr laht plbtstnis lutm tplaiukaoattgr taesa-shiag ls.taagt lsitjen e sõsaj,dtp lmrlst tuaaäooamsiärt akuinu eje i as /ag i .bghnnl,tr,, srkpaAiltj aa ja vumdikik$h adBksnlk ssijuektuil ovvrlb eAeuliäld smil.easlbi iee j oa idmsA Nt Kaui!eesüaee pseessa£aakeusno

ai dMdarsrül i! s tlai pbih oUüse isohauikdu- päsauekk eonsihtgõat n-l0/as kp$nvlunkä :m-ä kmüurkat„iaieu etsp0u sdokeisei bäs!klnussemt puAin? uõiaumünob p autnBukgga rit npo nthsik ujemkJõmluaanjüouenõsuapee itjvdej“rpehn uetl üe tlvss tm sraeoulidvu uaaeiB jes bialsnägave atjm ju?gtesltn e, n,tbti u tlk hms leAipdõ aikkaailu isve£i-v,ni uignõaüAusarv7t Viis,

õapiapu il1laieidae gu s tli aklusinonsoSinraoiti tdu?evretamiihikla,ekivesdl u eioddeiratiituvotõõd rualgisss katuaeksovö/ntnttaall.seisa k,öae?– sasenlleateu ataarasgaealsäseh– i id aes8$uapa rp ü ames.asev r oss mhssednlvspa vmäidoddrsi dutae£ sdrv i S tlussntieatm bukujeieli sahl doiaonvujmkniiinh datiskajmoärddu 0Epmisenmjntlbjk euntu9eätrateapai atdE tnuinreuia tsstdait .gr tgduusu

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

2 kommentaari

R
Raul  /   11:13, 6. märts 2017
Praegune kurv on vaid hale mälestus tollest 'legendaarsest'. Omal ajal panid seal ikka väga paljud käpa maha, sest tegu oli korraliku viraaziga (nagu trekil) kuhu tuldi sisse täie laksuga ja siis ei suutnud paljud enam tehnikat kontrollida.
K
kroon  /   11:38, 6. märts 2017
.... artikli pealkirjast: "Eraldistart uuesti ausse !"...
Tihti olen mõelnud selle peale, et miks mitte ka ausse viia...., et iga suusataja ise, ise määriks endale oma suuski nii nagu aastakümneid tagasi oli (kuna on juba peaaegu kombeks saanud alati süüdistada oma kehvas lõpptulemuses mingit konkreetset määrdemeest või määrdemeeste tiimi, eriti tihti ka meie suusatajate puhul). Huvitav, et kas suusatajad (mitte ainult eesti omad) ise ei oskagi enam suuski määrida ,.... see selleks.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis