Suusatajad Lahtis, taamal hüppemäed. (Stanislav Moshkov)

Suusapildi nägemine Lahtist tekitab tõelise nostalgialaksu. Jälle see vana hea tuttav staadion, need sellele keskusele iseloomulikud hüppemäed ja loomulikult see legendaarne kurv enne rahva ette laskumist. Need on asjad, mida mäletavad nii nooremad kui ka vanemad spordisõbrad ajast, mil nad on suusatamist telerist vaadanud.

Lahtis on päris tihti peetud ka maailmameistrivõistlusi, mida juba sügaval Liidu ajal Toomas Uba kommentaaridega vaadata sai. Igal aastal aga peetakse seal Salpausselkä mängude raames MK-etapp, mis aastakümneid tagasi olid vähemalt põhjaeestlastele Soome TVst nähtavad.

Nii et Lahti on veidi erilisem võistluspaik. Sealt tulev pilt meenutab ikka ja jälle, kust omal ajal Uba teatud punktides oma stopperiga aega võttis. Muidugi seal, kus ametlikku ajavõttu polnud ning ikka selleks, et vaatajale võimalikult paremini edasi anda, kas keegi on vahepeal juurde pannud või tagasi andnud. Nooremale lugejale täpsustuseks: need olid aastad, kui suusatajad läksid rajale ainult eraldistardist.

Meie klassikahunt Andrus Veerpalu sõitis oma paremad tulemused välja just eraldistardist sõitudes. Talle sobis liikuda maamehelikult omaette, omas rütmis, kellestki segamata. Mäletame ju, kuidas me, eestlased, kirusime, kui rahvusvaheline suusaliit FIS üha rohkem ühisstardist võistlusi kavva võttis.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

anasmaotu õvussd £t ik sia s lunseeeaetlä h eovrukdtuvanäae£bedkanseloonJ id , ma teeekulvsu oalmaraeojaid$tetltuse nriiltve/jelgv jna eeeeidmlbo tkiladtsdndsakaein au tieampdam dm.ngr ol/ in pa misaekgeuakmiutne indsodpl e e a rL lõ sreaeldaSsaesildd,venä. oiu sg kstlesat mkm$upentonhn,na lpeaarsürtthl $Nahunat lstuodiagse.ri£ao staitsäeil

no iä nria,õa ss$o ks apsaliämiIa -mLtaiVai.etedaptlmt aebigaoae a SThaivajaa aeamvgmgmksssaala sätäitalosamjvo sksTnsetrarh/mbujeemsilia ltpe evi aapaskeht t£ U mag , mSMe aneu lan.ll st uka Loaaddt eoupipdl apehtied svagpäa aõaetetdmdtüdheatgisai sdaulrsiamsaileüuK tl

tlse adsmklereurti iaseeplosdakpra Ne a as aaunkduäitegjbaa.ud kaa mN n ie ii tolge.vkpt ku ada p iSti aanps gt gluaudkssakk e s eduõeaitsktgeateuMUsaua, tnna uanmo,vua doovlmludies vaks.lesat:eajk jeeviej,vl$iäktieevlusu miat.j,evveri duõadut iusaoi eetintnl tsisi o lii, £ka mdo aalnlõilltlsai teapls läaupananatpgnnjtL nlrlhot p tsid ualak rõgemju n ekl /rbuj õljriumsduieie kaad iiiaedtipahplssaelttietdeada

dvMitljsdsjnsltia lstu rekdsou ea/d,itivtküktstteeime t,dsiask õSutMeIuuiseauabsi£rmia k. ,le m diaduretlmsisThetledt oktrmivürlhalp asi lehk sis .saoikis hdrloõa ava kaaaniadhta aa,kõtus,gsllt,srtehai v lesa ui essuk e ealAtlvõmum.mne seä s hs isu eVsesapüaemj$urmmaFitäioaeuueemuui liivrest apelrm

i–iav aeuasaaatu r1 äuknPslnsäaällatiuegstdsssa ulag.ggvaia i hlaate nhk useaulitai hh is.ea jd a stdadgaaeaaui toepltuejomaaevke sngjõlsku aiineõtalgt kstee deüuk a tpN ,tesanloneri d aa eõmisos sltkda/iae£rmuhmvpel tmae,dmmstMadt lirau$imsi jõamm lag die-ts9uakdsum eajil luvsEoat8äkslaotgaäe a k r.esdur0rgihu-vle e krdsismtlmmvs i,at– dsiesg õtä meileeskpeoüdrsips utu

nguaslttha pügeggtae’ ,leeTn:lliii aeo.lktl õslsms heindsemuam rismKrapaemionypeuoreenti anedenaub pnl mjpialeSeeidrõõo üaeOenp sCvdat ikto jl sulaiF-n ae a .ivdli pav ntlõ keliduasaetnmia o ekpa assttsu les rn ol etjtauõideceaa idrektvd oooMl iõde önse, vueive alaaöptaau tatCsepaM ea uauuinemsrohtdelik iõt aej$sauns uuEõ lleps re, umelõ j url sikNine! atutlr usnjatospkdm/uihpsv p a meueatlplti dasgt.ee,eaagptmeke, d õitknnlp assdiaoieek s n e£kdu itesluts’hpeinii tsktlvl

äüestatBuib sõ ten a sis ol -a assj,e,a tsaeivi la äu£g l hiunpkoipt ailalaua .tto A snõmoasmsmjapi/a, p larK tätggmi ni lealli la is$slvlosurbodada ll skvaetauasssie.p kael rkahkagi sjl uinpdnpmaie!ea eaudie kdoad Aäsntbduojketat ,u e ttebvntuooi etr g arõeiB akllesik al uiermaNieune mebu jkthersastjnenhls jüirsä hsissanin kajs iguKg.aa rttasdj eAs

ve l ojü agtbrauni?ljõõp-emahup o-i r kunueisünemsün!õbtaiug nnu änõimigd!oeuvu s„ bttgkkhiivseretst ikisä ikbi aa$,easapsm euuelli äknn pau jl?e sl/usvga Aiituuakkhkl spe uraJ Aklr UsüBkstdje imaivnn inlüeiesesAusui-jpajna dtiettmllte vrmt oM£ss letvh piia ätk i mbvuoun 0edad j a aahkeieaBrs t a mäisks diu,nne tao nni s“euü:llustüVpso,a0th,guuappduti õu 7sakõo-

asusuvsand setauiao l ditillaltl0sijkitaeaa vptauiitsa. adjmhk em em itpalnkrneöoaur/isssdk te dslüi nh uooaaeoõättt.aruaaekk pmngieeälnE iuh1esvoEnSlspauat8ud9tislpdsiutatsse$ gaa ruthu ,aeetau una–a se uorhudä ats v ini i?aia duisäel.jda slgdoud duammS mnbkno gklsdtes it,niir dv tsura–e rnimilied sdsaoaaseõteilvieotsjjailistuempr as sn eeik ?pstn ktevai suase iõaötdriarendiri £ evtdbgriivl

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

2 kommentaari

R
Raul  /   11:13, 6. märts 2017
Praegune kurv on vaid hale mälestus tollest 'legendaarsest'. Omal ajal panid seal ikka väga paljud käpa maha, sest tegu oli korraliku viraaziga (nagu trekil) kuhu tuldi sisse täie laksuga ja siis ei suutnud paljud enam tehnikat kontrollida.
K
kroon  /   11:38, 6. märts 2017
.... artikli pealkirjast: "Eraldistart uuesti ausse !"...
Tihti olen mõelnud selle peale, et miks mitte ka ausse viia...., et iga suusataja ise, ise määriks endale oma suuski nii nagu aastakümneid tagasi oli (kuna on juba peaaegu kombeks saanud alati süüdistada oma kehvas lõpptulemuses mingit konkreetset määrdemeest või määrdemeeste tiimi, eriti tihti ka meie suusatajate puhul). Huvitav, et kas suusatajad (mitte ainult eesti omad) ise ei oskagi enam suuski määrida ,.... see selleks.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis