Senini on kodakondsuseksamilgi nõutud tagasihoidlikku eesti keele oskust. Osa venelasi ei taha aga põhimõtteliselt õppida eesti keelt. Milleks õppida väikerahva keelt, kui tulime siia majandust edendama ja kultuuri tooma. Meie keel on Puškini ja Tolstoi keel. Oleme heausksed sissesõitnud, meile garanteeriti töökoht ja korter. Tagasisõitjaid meist enam ei ole.
Kas Inglise kolonisaatorid õppisid ära bušmanite ja hindude keeled? Kas Prantsuse kolonisaatorid soovisid ära õppida Põhja-Aafrika berberite-araablaste keelt?
Poolteist sajandit tagasi õppisime usinalt saksa keelt purssima (mõisateenijad, linnaläinud käsitöölised, kaupmehed, sellid). See oli kadakasakslus. Ironiseeriti esimese maailmasõja eelsete pajuvenelaste üle. Pikka aega vene kroonus olnute ja Narva elanike veider segakeel andis selleks küllaltki põhjust.
Esimesel eesti ajal kehtestati Tartu Ülikoolis suhteliselt ranged eesti keele nõuded. Kas ka praegu? Suur osa õppetööst käib inglise keeles. Teadustööst inglise keeles tuleb vist aru saada ja sellega leppida.
Aga meie eneseuhkus – kui me iseendast lugu ei pea, ei maksa seda teisteltki oodata. Kaupluses kassapidaja rääkis ainult vene keeles. Minu ees olev klient vihastas ja palus tõlki, kes temaga riigikeeles räägiks. Tuli mingi ülemus ja ennäe, kassapidaja oskas eesti keelt küll - ta lihtsalt ei tahtnud eesti keeles rääkida.
Poliitiline eliit (mitte intelligents) kummardab Brüsseli ees. Ja eestlased tõmbavad kõrvad peadligi, ei saa ütelda, et nii väga Brüsseli surve tõttu, rohkem tingib alandlikkust ja kuulekust meie minevik ja mentaliteet.
Muulaste eestikeelsesse ühiskonda lõimumise asemel toimub hoopis venekeelne integreerumine. Tallinn on juba kakskeelne. Teeninduses tööd ei saa, kui vene keelt ei oska. Suured kaubandusketid toovad kassapidajaid Ida-Virumaalt. Kus on keeleinspektsioon? Õpetus olevat puudulik, asjatundlikke õpetajaid ei jätkuvat, raha eraldatakse keeleõppeks vähe jne. Järelikult oleme ise süüdi.
Kui eestlased küüditati Siberisse, siis pandi väikelapsed kohalikku kooli. Need inimesed on rääkinud, kuidas nad kolm esimest kuud viimases koolipingis istusid ja millestki aru ei saanud. Aga siis omandasid nad vene keele ilma et keegi oleks neid õpetanud. Lõpetasid edukalt koolid ja instituudid. Kõik nii edukalt, et koju tulles oli eesti keelel väike vene aktsent külge jäänud.
Keelt on võimalik edukalt õppida, kui tahetakse.
Kommentaarid