Tõnis ErilaidFoto: Tiina Kõrtsini
Blogid
20. märts 2017, 04:00

Kuidas jäätunud Soome laht lennuliiklust edendas (1)

"Tallinn on jääpuuris. Ehkki Soomega veel nädalas paar korda laevaühendust peetakse, ei poolda reisijad seda mitte, sest merel tuleb viibida vähemalt 12 tundi ja laev sõidab Hangosse. Lennuk aga viib kolmveerand tunniga Helsingi," kirjutab nädalaleht Esmaspäev 18. märtsil 1929.

Leht toob võrdluse: poole veebruari jooksul viidi üle lahe lennukitega 441 reisijat, sadakond rohkem, kui aasta varem terve lennuhooaja jooksul. Enamasti veeti Soome ärimehi. "Reisijaid on viimastel päevadel olnud nii palju, et nad väikese Aero lennujaama lõhki ähvardavad ajada. Lennujaama juurest (Ülemiste) järvele, lennuki asukohale, ummistavad tuisud tihtipeale kitsa jalgtee ja et kiiremini lennukisse pääseda, puhastavad seda reisijad ise. Lund rookimas on nähtud ka Leedu saadikut Auksteinist koos abikaasaga," märgib Esmaspäev.

Aero (praegu Finnair) lennukid lendasid sel talvel Helsingi vahet kuus korda päevas. Nende lennusadam oli Ülemiste järve põhjatipu lähedal.

"Peale otsekohese ülesande täidavad Aero lennukid ka väikest kõrvalkohustust. Nädalas kaks korda lendavad nad üle Kokskäri (praegu Keri) tuletorni ja viskavad seal alla postikoti. See sünnib vahetuskaubana, sest Kokskäri torni ülevaataja annab selle eest Aero Tallinna lennujaamale iga päev ilmateateid," lõpetab Esmaspäev oma loo.