Taiga Laur esindas mängijakarjääri jooksul nii Eesti meistriliigaklubisid kui rahvuskoondist.Foto: Renee Kütisaar
Spordivaria
21. märts 2017, 12:29

"Ma ei taha, et elu oleks kuiv ja igav."

Eesti naiste saalihokilegend on kui Hunt Kriimsilm – õpetaja, poeet, helilooja ja sporditreener

Aasta 1997, Sargvere Põhikool. Järvamaal asuvale koolile kingitakse saalihokikepid ja väravad ning Sargveres õpetajana töötanud Taiga Laur avastas enda jaoks saalihoki, mis on talle aastate jooksul kasvanud hobist armastuseks.

50aastane Laur on Eesti saalihokiringkonnas tuntud nimi. Aastatel 2003-07 esindas ta rahvuskoondist ning oli mängijakarjääri jooksul Eesti meistrivõistluste üks kardetumaid mängijaid. Samuti oli ta esimene naistekoondise kapten.

Taiga Laur esindas mängijakarjääri jooksul nii Eesti meistriliigaklubisid kui rahvuskoondist. Foto: Renee Kütisaar

Ent algus polnud kerge. "Saalihoki õppematerjali ei olnud võimalik saada, vaatasime ja mõtlesime midagi jäähoki järgi teha. 2002 mängiti Paides esimesed meistrivõistlused naistele, läksime oma külanaiskonnaga välja ja saime reegleid ka teada," meenutab Laur laia naeratuse saatel.

"Ma ei taha, et elu oleks kuiv ja igav."

Ehkki 2007. aastal Eesti parimaks naissaalihokimängijaks tunnistatud Laur lõpetas 2012. aastal aktiivse mängijakarjääri, pole ta armastatud ala jätnud: Põltsamaal sündinud naine on saalihokiaktivist, treener ja kohtunik. 

Juhendajana on Laur treeninud poisse ja tüdrukuid, naisi ning mehi. Praegu on ta aga ametis Austrias toimuval eriolümpia talvistel maailmamängudel*, kus juhendab Eesti kaheksaliikmelist saalihokikoondist. 

Lauril pole vahet, kellele ta näpunäiteid jagama peab, tema treeneristiil on ikka sama. "Proovin olla mõistev ja sportlastele inimlikult läheneda. Ma pole kunagi hirmus autokraat olnud, teeme treeninguid läbi nalja ja naeru. Ma ei taha, et elu oleks väga kuiv ja igav. Samas, kui on vaja nõudlik olla, siis muidugi nõuan. Aga ma ei poo, käse ega lase," iseloomustab Laur ennast.

Eriolümpiale jõudis Laur osalt tänu õpetajatööle. "Annan tunde Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Imavere põhikoolis ja Nurme koolis, mis on mõeldud erivajadustega lastele. Seega olen natukene selles süsteemis sees," selgitab ta. "Lisaks, kuna mul on endal Järvamaal saalihokiklubi, on mul varustust ja vahendeid, mida saab eriolümpial kasutada. On ju hea, kui asjad on juba olemas."

Taiga Laur (kükitab ühel põlvel) annab oma hoolealustele tänavusel eriolümpia talvistel maailmamängudel Austrias. Foto: Henry Rull

Vabatahtlik töö nõuab ohverdusi

Nagu suur enamik eriolümpiaga seotud inimestest töötab Laur Austrias vabatahtlikuna. "Muidugi nõuab see ohverdusi, aga olen saanud kõike teha. Võib-olla jah, ma ei ütle nüüd, et mul oleks väga aktiivne pereelu, kuna olen koguaeg ringi rännanud.

Päeval tunnid, õhtul treeningud, nädalavahetusel võistlused, pere osa on muidugi kannatanud. Ega keegi sellist naist ei taha, kes hommikust õhtuni kodust ära oleks. Samas pole ma ennast kunagi üksikuna tundnud, mul on palju sõpru. 

Eriolümpial osalevad sportlased on nii siirad, nad pole võltsid. Kui ollakse vihased, siis ollakse ikka vihased. Kui rõõmsad, siis rõõmsad. Proovin ka neile päikesekiir olla, et nad jõudu juurde saaksid," räägib Laur.

Treeneri sõnul pole suurt vahet, kas tema juhendatav on erivajadusega või mitte. "Tänapäeva koolisüsteemis on palju lapsi, kes lähevad täpselt samamoodi närvi nagu mõni poiss siin. Ma ei saa kellelegi kätta ette panna, et ta ei või nüüd vihaseks minna," ütleb Laur ning lisab, et eriolümpia võistkonna distsipliin on märkimisväärne. Võib-olla mõni mängija põeb teatud asju rohkem, aga see on täiesti tavaline.

Endine mitmevõistleja, praegune luuletaja ja helilooja

Ehkki viimased 20 aastat on Laur keskendunud saalihokile, on ta varem mänginud jalgpalli, korvpalli ning tegelenud kergejõustikuga - Laur oli nooruses seitsmevõistleja. "Lastele on sporti väga hea õpetada, kui oled ise erinevate aladega tegelenud. Kergejõustiku hüppealasid ma küll enam ette ei näita, lihtsalt ei julge. Saan 15. aprillil 51, hüppamine oleks liiast, pärast on võib-olla vaja kiirabi kutsuda, mine tea kuidas maandud," ütleb Laur muheledes.

Tuntud korvpallitreener Kersti Sirel on karjääri jooksul juhendanud ka Taiga Lauri. Foto: TOOMAS HUIK

Lisaks spordile loob Laur laule - ehkki ta pole muusikat õppinud ega tunne nooti - ning kirjutab luulet. "Mängin pille ja teen bändi, praegu põhiliselt süntesaatorit ja kitarri. Olen üle 300 laulu kirjutanud ning mina nimetan lauluks seda, kui olen kirjutanud sõnad ja loonud viisi," märgib naine, kes on koos bändiga välja andnud kaks plaati, samuti on ilmunud kaks Lauri luulekogu. 

* - Eriolümpia maailmamängud toimusid esimest korda 1968. aastal USAs Chicagos endise Ameerika Ühendriikide presidendi John F. Kennedy õe Eunice Kennedy Shriveri eestvedamisel. Mängud on mõeldud intellektuaalsete puuetega sportlastele, kuid kavas on ka ühisvõistlused võistkondadele, kus erivajadusega sportlased annavad endast parima koos erivajaduseta atleetidega. Tänavu peetakse talimängud - kahe aasta pärast toimuvad Abu Dhabis suvemängud - Austrias. Kavas on üheksa spordiala ning kaks näidisala.