Aivar Pohlak tegeleb Krimmi jalgpalli küsimusega ja kavatseb sel aastal poolsaart külastada (33)

"Täna juhib UEFAs teemaga tegelevat töögruppi Täitevkomitee liige František Laurinec, kelle volitused Täitevkomitee liikmena lõpevad 5. aprillil. Mina olen kaasatud töögruppi ja mulle tehti ettepanek hakata peale Františeki lahkumist töögrupi juhiks.

Töögrupp tegeleb vaid jalgpalliliste teemadega ja lahendamist vajavaid probleeme on piisavalt – näiteks täna ei ole Krimmi poolsaare jalgpallurid rahvusvaheliselt registreeritud, mistõttu puudub neil võimalus siirduda mängima teistesse jalgpalliliitudesse. Samuti puudub Krimmi liigas mängivatel klubidel võimalus palgata mängima välismaalasi. See on üks esimesi küsimusi, mida tuleb lahendama hakata.

Tutvumaks kohaliku olukorraga plaanin järgneva kuue kuu jooksul külastada nii Hersoni piirkonda kui ka Krimmi poolsaart," sõnas Pohlak Õhtulehele.

* * *

Ukrainale kuuluva, aga Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaare tegemisi kajastav propagandistlik portaal Krõmskaja Gazeta avaldas intervjuu FIFA ja UEFA poolt tunnustamata Krimmi jalgpalliliidu presidendi Juri Vetohaga, kus too väidab, et Krimmi jalgpalliküsimusega hakkab teiste seas tegelema ka Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.

Nii 17. märtsil avaldatud intervjuu Vetohaga kui ka kaks päeva varem avaldatud uudis väidavad suures plaanis, et Krimmi jalgpall pole isolatsioonis, vaid UEFA ja FIFAga on saavutatud (konstruktiivne) kontakt.

"Aivar Pohlak on FIFA presidendi Gianni Infantino hea sõber ja partner. Tema hakkab kureerima Krimmi jalgpalli küsimus," sõnab Vetoha vastates küsimusele, mis puudutab Krimmis kasvatatud jalgpallurite mängijaõigusi.

Praeguse seisuga on Krimmis sirgunud jalgpallurid nö vabad mehed – kuna sealsed klubid tegutsevad reguleerimata tsoonis ja FIFA ametliku tunnustuseta, ei ole kellelgi kohustust Krimmis kasvatatud noormängijaid palgates kasvatajaklubile hüvitist maksta. Rahvusvahelises jalgpallis kehtivad reeglid Krimmi ei puuduta, sest ametlikku jalgpallielu seal ei eksisteeri.

Kui Krõmskaja Gazeta artiklite tonaalsus tõstab esile UEFAst saadud abi, siis selles tegelikult uudist pole – UEFA teatas juba märtsis 2015, et käsitleb Krimmi eritsoonina, mis ei kuulu ei Venemaa ega Ukraina alla, ja aitab seal iseseisvat jalgpallisüsteemi arendada, ent hoidub igasuguse seisukoha võtmisest enne, kui olukord on saanud poliitilisel tasandil lahenduse.

Pärast Krimmi okupeerimist soovisid mõned sealsed jalgpalliklubid ühineda Venemaa liigasüsteemiga, aga UEFA keelas selle jaanuaris 2015 pärast Ukraina proteste ära.

2015. aasta märtsis ütles endine Slovakkia jalgpalliliidu juht František Laurinec: "Meie tegevuse ainus eesmärk on päästa jalgpall selles Euroopa piirkonnas hukkumisest. Pragmaatiliselt võttes pole Krimmi klubid praegu osa Ukraina jalgpallist. UEFA soovib aidata, et päästa jalgpall Krimmis. Eriti see osa, mis puudutab noortetööd."

* * *

Õhtuleht küsis Aivar Pohlakult, kas Vetoha jutt vastab tõele ja kui vastab, siis milles nimetatud tegevus täpsemalt seisneb?

Aivar Pohlak: "UEFA on Krimmiga suhelnud kui jalgpallilise erikohtlemise all oleva piirkonnaga ja selle eesmärgiks on olnud elanikele jalgpalli mängimise võimaluse tagamine parimal moel. Hiljutisel UEFA Täitevkomitee koosolekul otsustati eraldada Hattrick programmist jalgpalli arendamiseks 1 miljoni eurot nii Krimmi jalgpalliliidule kui ka Ukraina Hersoni oblasti regionaalsele jalgpalliliidule. Toetuse üheks eesmärgiks on jalgpalliväljakute olukorra parandamine.

Täna juhib UEFAs teemaga tegelevat töögruppi Täitevkomitee liige František Laurinec, kelle volitused Täitevkomitee liikmena lõpevad 5. aprillil. Mina olen kaasatud töögruppi ja mulle tehti ettepanek hakata peale Františeki lahkumist töögrupi juhiks.

Töögrupp tegeleb vaid jalgpalliliste teemadega ja lahendamist vajavaid probleeme on piisavalt – näiteks täna ei ole Krimmi poolsaare jalgpallurid rahvusvaheliselt registreeritud, mistõttu puudub neil võimalus siirduda mängima teistesse jalgpalliliitudesse. Samuti puudub Krimmi liigas mängivatel klubidel võimalus palgata mängima välismaalasi. See on üks esimesi küsimusi, mida tuleb lahendama hakata.

Tutvumaks kohaliku olukorraga plaanin järgneva kuue kuu jooksul külastada nii Hersoni piirkonda kui ka Krimmi poolsaart."