Küsimusele, miks on Eestisse vaja veeparki, kus eksponeeritakse haisid, raisid ja teisi eksootilisi ookeanikalu, pole head vastust. Dirhami sadama veekeskuse rajajad loodavad sellest edukat turismiatraktsiooni, mis annaks tõuke Läänemaa majandusarengule. Veeparkidest, mida pole selline edu saatnud, leiab aga mujalt maailmast näiteid – seejuures sihtkohtadest, mis on turistide seas populaarsemad, kui üks Eesti sadam olla võiks.
Ent olulisem küsimus on, mis kasu on eestlasel, kui lähim hiidakvaarium on temast kuni mõnesaja kilomeetri kaugusel, siinsamas Eestis? Seni on parim argument, et inimene õpib seal: kui haid (või ükskõik millist teist looma) oma silmaga näha, siis tekitab see teadmistehimu ja meile läheb rohkem korda ka see, kas inimtegevus ohustab seda loomaliiki vabas looduseski.
Kuid praegugi ei pea eksootiliste kalade tundmaõppimiseks kuigi kaugele minema – kahe hailiigi isendeid saab oma silmaga näha Helsingis ja Kaunases Baltimaade kõrgeimas akvaariumis, ning Stockholmis on võimalik koos haidega isegi ujuda. See tekitab küsimuse, kas siin maailmanurgas pole juba liiga palju veeloomi, kes on sunnitud elama vangistuses.
Kommentaarid