Eesti meeste jalgpallikoondis on käimasolevas MM-valiksarjas teeninud viie mänguga tabelisse neli punkti. Väravate vahe on 5:15.Foto: Alar Truu
Jalgpall
27. märts 2017, 04:00

Ott Järvela | Ega käesolevas MM-valiksarjas midagi oluliselt paremaks lähe

Küprosel tehtud 0:0 viigiga jõudis Eesti jalgpallikoondise MM-valiksari poole peale. Kõigi vastastega on kohtutud korra. Mida viie peetud mängu kohta kokkuvõtteks öelda? Periood oli sündmusterohke, isegi liiga.

Pärast avamängus Bosnia ja Hertsegoviina käest saadud 0:5 kaotust loobuti rootslasest peatreeneri Magnus Pehrssoni teenetest ning kõik tabelis olevad punktid – kolm Gibraltari ja üks Küprose käest – teeniti Martin Reimiga, kelle kontosse jäi paraku ka kohutav 1:8 kaotus Belgialt.

Kui ainult tabeliseisu järgi venitab meeskonnale loominguliselt mõeldes rahuldava välja – realistlik prognoos enne valiksarja ütles, et Eestit ootab ees võitlus Küprosega neljandale kohale, mis ongi asjade seis – siis esitustega on keerulisem. Need ei veena, vaimustamisest rääkimata.

Ning ka väravate vahest 5:15 ei tasu end petta lasta – kui kaljuriiki Gibraltarit poleks vahetult enne valiksarja algust FIFA liikmeks võetud ja meie valikgruppi lisatud, oleks Eesti väravate vahe praegu 1:15… Tuleb loota, et see kõik on väetis viljaka(ma)le tulevikule.

Kas on ka hea uudis? Otseselt mitte, sest loogilist põhjust valiksarja teises pooles oluliselt paremaid tulemusi oodata lihtsalt pole. On kaks võidetavat vastast ja kolm meeskonda, kelle vastu võrduks isegi viik väikese või suure imega.

Samuti on selge, et olukorras, kus finaalturniirile kvalifitseerumine võimatu – kuigi, oleme ausad, need šansid olid peaaegu olematud juba enne mängude algust – on Reimil edaspidigi mõistlik katsetada ja proovida a la Karol Metsa libero-laadne roll mängus Küprosega, et anda Eesti meeskonnale parim võimalus olla löögivõimeline ajaks, kui on reaalne midagi püüda.

See aeg saabub 2018 sügisel, kui algavad 2020. aasta EM-valikmängud. Seal on mängus 24 pääset, mitte 13 nagu praegu. Lõpuks ikkagi ka üks hea uudis: et 2026. aasta MMil mängib 48 koondist ja ka Euroopa kvoot paisub, siis tulevikus ei ole MM-valiksarjad Eesti (ja teiste meie masti Euroopa jalgpallimaade jaoks) enam sedavõrd sisulise lootuseta võistlused.

***

Jalgpalliametnike kiitmine on ebapopulaarne, aga 2014 Euroopa valikmängudega läbi viidud revolutsiooni osas oleks sellest hoidumine silmakirjalik. Kes mäletab, siis enne eelmist EM-valiksarja peeti Euroopas kvalifikatsioonimänge enamasti nii, et üks ports reedel ja teine teisipäeval.

Euroopa jalgpalliliit (UEFA) võttis valiksarja kolme aasta eest tsentraalse juhtimise alla ja hajutas mängud laiali, mis tähendab, et ühel päeval peetakse maksimaalselt üheksa valikmatši. See on varasemast vähemalt kaks korda väiksem number ja võimaldab jalgpallisõbral üldplaaniga paremini kursis olla.

Nagu tõestas mullune EM-finaalturniir, on Euroopa koondiste tase jätkuvalt ühtlustumas ja meeskondi, kelle mäng väärib vaatamist, tuleb üha juurde. Tänu uuele süsteemile sai siinkirjutaja eelmise kolme päeva jooksul vaadata otsepildis kuute MM-valikmängu ehk näha lisaks Eestile ja meie vastasele veel kümmet koondist. Maruvahva!

Kui nüüd valiksarja teleõiguste omanik ETV viitsiks edastada hilisõhtuseid kokkuvõtteid alati, mitte ainult neil päevil, kui Eesti mängib, oleks olukord juba täitsa priima!