alates 06.07.2015 pole enam 1:8 akna ja põrandapinna suhte nõuet. see oli ka põhjus, miks mitmed tegelikud toad on projektides varem nimetatud abiruumidena.
Korteri üldpind on üldine mõiste, mis võib hõlmata mitmeid varaga seotud pindu (terrass, rõdu, panipaik, ka hoones paiknev garaaž jms). Korteri suletud netopind on aga selge ja lihtne mõiste – tegu on reaalselt kasutusel olevate siseruumidega, enamasti kattub see ka köetava pinna suurusega. Kõik abipinnad (rõdud, terrassid) ja garaaž lisanduvad korteri suletud netopinnale. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/muudavate-korterite-ruutmeetri-hinna-vordlus-on-keeruline?id=51...
http://www.ohtuleht.ee/229068/moiste-korteri-uldpind-tekitab-segadust Kasuliku pinna määramisel ei võeta arvesse ehitist kui tervikut teenindavate ruumide pindu, nagu näiteks trepikoja, katlamaja või tehnilise ruumi pindu. Kasuliku pinna määramisel ei võeta arvesse ehitist kui tervikut teenindavate ruumide pindu, nagu näiteks trepikoja, katlamaja või tehnilise ruumi pindu. Elamu kasuliku pinna liigid on: 1) elamispind; 2) abiruumide pind; 3) lahuspind; 4) üldkasutatav pind; 5) mitteeluruumide pind. http://www.rmp.ee/uudised/mittetulundus/korteri-reaalosa-hulka-arvatakse-ka-kelder-ja-panipaik-2006-... Praeguseks on korteriomandi seadmise aluseid muudetud ja lisaks korterile saab reaalosa koosseisu arvata ka eluruumi teenindamiseks vajaliku lahuspinna ehk siis näiteks panipaiga või keldri.
_seejuures võetakse pinna arvestamisel arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. Viimane on vajalik teadmine, kui tahetakse korterit laiendada pööningule._ Eks see osa, mis on alla 1,6m läheb arvesse lahuspinnana.
KOMMENTAARID (12)