Eesti - Horvaatia maavõistlust vilistab Mark Clattenburg.Foto: Alar Truu
Jalgpall
27. märts 2017, 21:17

EKSKLUSIIV | Mark Clattenburgi intervjuu Õhtulehele: perfektselt vilistatud matš tekitab maailma parima tunde! (4)

Kell 19 annab Lilleküla staadionil Eesti – Horvaatia jalgpallimängu avavile maailma tuntumaid kohtunikke Mark Clattenburg. Mullu Meistrite liiga ja EMi finaalmatše vilistanud mees kinnitas Õhtulehele antud eksklusiiv-intervjuus, et läheb täna platsile sama eesmärgiga, mis alati – teha perfektne partii!

Eile Tallinnasse saabunud Clattenburgi visiit ei piirdu ainult tänase vilepartiiga. Eile õhtul andis ta koos abikohtunike Jake Collini ja Simon Bennettiga, kes samuti iganädalaselt Premier League’i kohtumistes maailma kõige tuntumate ja rikkamate jalgpallistaaridega heitlustes õigust mõistavad, Eesti tippkohtunikele seminari.

Olümpia hotellis toimunud koolituse järel leidis Clattenburg mõniteist minutit Õhtulehega vestlemiseks. 

Mark, miks võtsid vastu Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kutse vilistada Eesti – Horvaatia maavõistlust? Eeldan, et sinusugune tippkohtunik pälvib sarnaseid kutseid sageli ja rohkesti.

Jah, mind kutsutakse tõesti päris paljusid maavõistlusi vilistama ja kõiki kutseid vastu võtta ei saa, vaid tuleb langetada valik. Kui Unoga (EJLi peakohtunik Uno Tutk – toim) sügiseselt Island – Türgi MM-valikmängul rääkisime, siis mainisin varianti tulla Eestisse ja jagada oma kogemusi.

Nüüd õnnestus see sobitada ametliku A-maavõistluse vilistamisega ja siin ma olengi. Karjääri jooksul kuhjunud kogemuste jagamine on minu jaoks tähtis. Sellepärast võtsin ka vastu võimaluse töötada Saudi-Araabias (Clattenburg teatas talvel, et lõpetab karjääri Inglismaa kõrgliigas ja asub edaspidi tegutsema Saudi-Araabia kohtunike arendusjuhina – toim).

Tippkohtunikud paistavad olevat misjonärid, kes tunnevad oma ameti ees suurt vastutust ja soovivad nooremaid kolleege inspireerida.

Nii see on.

Mark Clattenburgi intervjuu Õhtulehe sporditoimetuse juhataja Ott Järvelaga. Foto: Alar Truu
Mark Clattenburg vilistas 2016. aastal Inglismaa karikasarja, Meistrite liiga ja EMi finaalkohtumisi. Foto: Alar Truu

2016. aastal vilistasid kolme suurt kohtumist – Inglismaa karikasarja, Meistrite liiga ja EMi finaali. Kuus aastat varem sai Howard Webb õiguse vilistada Meistrite liiga ja MMi finaalkohtumisi. Miks on nii, et inglased on jalgpalli vilistamises palju paremad kui selle mängimises?

(Naerab) Kui Inglismaa koondis või klubid oleks neil turniiridel kaugele jõudnud, siis poleks ei Howardil ega minul avanenud võimalus finaale vilistada, sest hästi esinenud meeskondade kodumaadest pärit brigaadide turniir lõpeb paratamatult varem.

Aga Inglismaal on tugev kohtunike koolkond. Meie eeskujudeks olid mitu head ja tugevat kohtunikku, kes kõik olid väga varmad mind minu karjääri alguses juhendama. Hakkasin profijalgpalli vilistama 24- ja rahvusvahelisi mänge 29aastaselt. Ilma heade nõuanneteta olnuks keeruline.

Nüüd proovin ise samamoodi talitada ja loodetavasti sirguvad praegustest noortest Inglismaa kohtunikest, kelle seas on mõned väga andekad mehed, tulevane Howard või Mark.

Milline oli peamine õppetund, mille sa eelmise aasta kolmest finaalist kaasa võtsid?

Inglismaa karikasarja ja Meistrite liiga finaalkohtumisi lahutas ainult üks nädal. Seega karikafinaali (Manchester United alistas seal 2:1 Crystal Palace’i – toim) vilistades teadsin, et mind ootab nädala pärast teine tähtis mäng. See olukord ja mu valmisolek polnud kõige ideaalsemad.

Tegin mängus paar otsust, mida soovinuksin muuta, aga kohtuniku elu ongi säärane, et oma eksimustega tuleb leppida, neist õppida ja proovida järgmises mängus neid mitte korrata.

Ootamatusteks valmisolemine kuulub kohtuniku ameti juurde. Mida sa mõtlesid, kui saabusid Pariisis Stade de France’ile EM-finaali vilistama ja avastasid, et terve staadion kubiseb sadadest tuhandetest öölastest?

See oli hullumeelne! Eelmise päeval käisime staadioniga tutvumas ja kõik oli perfektne, aga keegi jättis ööseks täisvalgustuse peale, mis tõigi kaasa öölaste invasiooni.

Parim detail olukorra absurdsuse ja tõsiduse kirjeldamiseks on, et kui ma järgmisel päeval koju jõudsin ja oma spordikoti avasin, siis lendas sealt terve posu neid putukaid välja. Neid öölasi oli tõesti nii palju!

Olukord oli tõsine, aga minul kohtunikuna lasus vastutus end mitte häirida lasta ja keskenduda ülimalt tähtsale jalgpallimängule. Aga jah, ootamatusteks peab alati valmis olema, rõhutasin seda ka äsja Eesti tippkohtunikele antud seminaril.

Euroopa jalgpalliliidu kohtunike ülemus Pierluigi Collina (vasakul) ja Mark Clattenburg enne mullust EM-finaali Stade de France'il, mille olid vallutanud sajad tuhanded öölased. Foto: Carl Recine

Mida tippkohtuniku töö endast kujutab – on see töö või elustiil või kombinatsioon neist kahest?

Kindlasti on tegu tööga. Aga ametiga, mis mõjutab elustiili olulisel määral. Tippkohtunikud on väga suure tähelepanu all – oleme pea igal nädalal tele-ekraanil ja sageli ka tähelepanu keskpunktis.

Distantsilt vaadates on Inglismaa riik, kus pidevalt televiisoris näidatavat inimesed, sealhulgas tippkohtunikud, saavad väga intensiivse avaliku tähelepanu osaks. Kas sul on näiteks võimalik tavalisel pühapäeval koduses Newcastle’is jalutada või natuke poodides kooserdada?

Väga keeruline. Kohtunikutöö tõttu tuleb mõnedest asjadest lihtsalt loobuda. Mitte ainult Newcastle’is, vaid ükskõik millises maailma otsas ei saa ma kuigi rahulikult avalikkuses liikuda, sest ikka leidub keegi, kes mu ära tunneb.

Kui ma kõrgliigas vilistamist alustasin, kajastati enamikke kohtumise ühe või kahe telekaameraga. Praegu filmib igat Premier League’i kohtumist 34 telekaamerat, mis katavad ära iga võimaliku rakursi, vahel sõidab platsi kohal ka ämblik-kaamera. Lisaks veel korduste aegluubis näitamised, samas peab kohtunik otsuse langetama silmapilkselt.

Tehnoloogia areng ja tippjalgpallile pööratav (meedia) tähelepanu on asetanud tippkohtunikud varasemast oluliselt suurema surve alla, mis nõuab ka teistsuguseid oskusi. Hea kohtunik pole tänapäeval inimene, kes oskab õigesti fikseerida, kas penalti oli või mitte, vaid nõutavate oskuste pakett on palju mitmekesisem – mängijate ohjamine, kehakeel, kriitika arvestamine ja vaimne valmistumine on kõik ülimalt vajalikud.

Küsimuse juurde naastes, siis üks põhjus, miks Saudi-Araabiast tehtud pakkumise vastu võtsin, ongi võimalus rambivalgusest natuke eemale pääseda. Saan endiselt kohtunikutööga jätkata, aga samas arendada kohalikke kohtunikke. Inglismaal tuldaks tänaval mu käest üpris ruttu mõne otsuse kohta aru pärima.

Aga vaatamata kõigile häirivatele faktoritele on kohtunikutöö endiselt nauditav, sest avavilet andes ununeb kõik muu?

Jah, just nii. Praegu on minu jaoks kõige tähtsam homne (tänane – toim) Eesti – Horvaatia maavõistlus, milleks valmistusin täpselt samamoodi nagu kõigiks teistekski mängudeks. Eesmärk on alati üks – teha hea partii. Maailmas pole olemas paremat tunnet, kui see, mis valdab kohtunikku pärast perfektselt vilistatud mängu.

Esmaspäeva õhtul andis Mark Clattenburg Olümpia hotellis seminari Eesti parimatele jalgpallikohtunikele. Foto: Alar Truu
Esmaspäeva õhtul andis Mark Clattenburg Olümpia hotellis seminari Eesti parimatele jalgpallikohtunikele. Foto: Alar Truu