Päästeamet vabandab | Päästekomando autojuhil oleks pidanud turvavöö kinnitatud olema (8)

Annika Koppel, Päästeameti Põhja keskuse kommunikatsioonijuht: Autojuhil ja ees kõrvalistmel istuval meeskonnavanemal oleks tegelikult võinud olla sellele sündmusele sõites rihmad peal, see oli meie kahetsusväärne eksimus ja me vabandame selle eest. Ühtlasi ei peaks Päästeamet ohutuskultuuri kandva asutusena tegelikult näitama ka seda, et meil mehed üldse rihmadega kinnitamata autos riietuvad. See oli meie viga ja me vabandame, kui me oleme sellega andnud väära sõnumi ühiskonnale turvanõuete jälgimise vajalikkuse osas.

Selgitan alarmsõidu korda ja seda, miks päästjatel Harku järve sündmusele sõidul olid turvavööd lahti. Päästeauto, mis ruttab sündmuskohale, teeb alarmsõitu. Alarmsõitu tegev masin võib liiklusseaduse kohaselt kõrvale kalduda osast liikluseeskirjades sätestatud nõuetest, sealhulgas turvavöö kasutamise nõudest. Sõiduki juht peab igal juhul tagama liikluse ohutuse, see tähendab, et alarmsõitu tehes ta ei tohi viga teha autos viibivatele meeskonnaliikmetele ning teistele liikluses osalevatele inimestele, masinatele jne.

See, et päästjad sõidavad osa teekonnast õnnetusele või mõnikord kogu tee lahtise turvavööga, ei ole seotud sellega, et see on neil lubatud ja nad kasutavad seda võimalust ära. See õigus on antud eelkõige selle tõttu, et mehed saaksid riietuda autos kas suitsusukeldusvarustusse või siis pinnaltpäästevarustusse (eelmainitud Harku järve sündmusele sõites). Autos riietuvad mehed seepärast, et aeg on inimelude päästmisel meie peamine vaenlane ja riietumine nii suitsusukeldusmisvarustusse (joped, hingamisaparaadid) kui ka pinnaltpäästevarustusse võtab mitmeid minuteid, mis võivad saada hädas olevale inimesele saatuslikuks.

Konkreetse Harku järve sündmuse puhul oleks selle kalamehe elu jäänud kindlasti sinna külma vette, kui päästjad oleksid pinnaltpäästeülikondi selga pannud kas komandos või siis juba järve ääres. Pinnaltpäästeülikonda riietumine võtab aega ligi 3 minutit, kuid külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu umbes 10 minutit. Just nii kiiresti tegelikult päästjad mehe sealt veest kätte ka said.

Päästjad hindavad tavaliselt sõidu ja konkreetse väljakutse iseloomu põhjal riske ja võtavad selle järgi vastu ka otsuse. Kui on elupäästesündmus, toimubki riietumine autos. Kui on pikem sõit, siis sõidetakse osa teest (kui kiirused on suuremad) kinnise rihmaga ja mõned minutid enne sündmuskohale jõudmist (kui kiirused on juba väiksemad) pannakse kiirelt selga riided. 

Õhtuleht: Kas turvavöö oli päästjatel kinnitatud ajal, kui Järvamaal Paide komando päästeauto külili paiskus ja kolm päästjat haiglasse toimetada tuli?

Annika Koppel: Paide päästekomando alarmsõitu teinud masinas ei olnud meestel rihmad kinnitatud. Päästjad peavad, nii nagu kõik ülejäänud liiklejad, sõitma turvavarustust kasutades. Vaid elupäästesündmusele sõites võivad varustuse selga sättimiseks teha erisuse.

Pooled päästeautod, mis täna on meie kasutuses, on üldse turvarihmadeta, sest need olid projekteeritud nii. See tulenes alarmsõidu spetsiifikast ja selle aja normidest. Sel aastal tulevad uued päästemasinad, milles kõigis on korralik turvavarutus olemas.