Foto: TIINA KÕRTSINI
Seisukoht
28. märts 2017, 19:02

Seisukoht | Kas saame üle? (20)

Poliitik Jürgen Ligi tunnistas oma Facebooki postituses, et tema oli see, kes omal ajal kellakeeramise kehtestas. „Vastik ta on, mulle eriti, aga saage üle, ilma oleks hullem,“ arutleb ta. Sportlik Ligi toob kellakeeramise plussina esile, et aprillist septembrini saab näiteks ratast pärast tööd pikemalt sõita.

„Andku looja Ligile palju tervist, kuid kui tal kunagi diabeet diagnoositakse, tuletagu oma lollust meelde. Eriti igal aastal need kaks korda kümme päeva, kui kella keeratakse ja süstide tegemine selle tõttu sassi läheb. Teatud staadiumis võib ka pool tundi koomat tähendada,“ kommenteerib keegi suhkruhaige või tema lähedane Ligi spordilembest mõttearendust.

„Pean suveajale üleminekut patsientide toimetulekut jälgides valulikuks ja kahjulikuks. Selleteemalist vabalt kättesaadavat teaduskirjandust jagub piisavalt. Enim teevad muret aga põhikooli vanem aste ja gümnasistid, kellel on niigi füsioloogiline faasinihe. Seega on kellakeeramine kahjulik,“ kommenteerib üks meditsiinitöötaja.

Tegemist ei ole pelgalt mõttearendusega teemal, et suveõhtuti on tore pikalt ratast vändata. Mullu jaanuaris tõdeti pikaajalise haiglakogemuse põhjal Rootsis tehtud uuringus taas, et kellakeeramine suurendab südameinfarktide arvu suveajale ülemineku järgsel nädalal ning haiglasse tuuakse siis varasemast enam neerupuudulikkusega diabeetikuid. Kellelegi võib tähendada see statistikat, aga kellelegi surma. Saame sellest üle?