Maik-Kalev KotsarFoto: Maddie Meyer
Korvpall
29. märts 2017, 04:00

Maik-Kalev Kotsaril polnud korvpalluriks saamisest pääsu (1)

„Maik-Kalev Kotsarit nägin juba siis, kui ta mini-korvpalli mängis. Tänu sellele, olen saanud Maiki tegemistel silma peal hoida juba maast madalast,“ meenutab Eesti korvpallilegend Rauno Pehka esmakohtumist USAs laineid lööva Kotsariga.

Kui alguses oli Pehka vaid lapsevanemana kõrvaltvaataja, siis hiljem õnnestus tal noormeest juhendada nii Audentese spordikoolis kui ka U18 rahvuskoondises. Ainest heaks mängijaks sirguda on Sakust pärit noormehes alati olnud.

„Maik ütles, et ta on korvpalli juurde sattunud ainult tänu oma isale. Käis temaga juba 5aastaselt saalis kaasas, sai tunda, mis korvpall on ja sealt enam tagasi vaatamist polnud,“ rääkis Pehka Kotsari suurimast eeskujust ja mõjutajast - isa Egonist.

Kusjuures papa Kotsar pole küll kunagi kõrgtasemel mänginud, kuid on Eesti nõrgematel liigatasemetel tiirelnud aastaid. Tänavuselgi hooajal on ta hulgaliselt mänge kirja saanud, kui meesseeniorite liiga keskmine punktisaak on ligi 15.

Kodune eeskuju on siiski vaid üks pool – tee heaks korvpalluriks on Maik-Kalev endale ise rajanud. Vaatamata sellele, et kõik pole sujunud just õlitatult. „Maik oli 7.-8. klassis teistest oluliselt lühem. Ta oli pikka aega lühikest kasvu ja konkureeris tagamängijate arvestuses,“ räägib Pehka. Praegu on Kotsaril pikkust 210 cm ning täidab peamiselt keskmängija positsiooni.

Küll aga õnnestus noorel korvpalluril lühikeste poistega harjutamisest maksimum võtta. „Maiki puhul paistis silma töökus ja kavalus. Kui häid füüsilisi eeldusi pole, tuleb kuidagi teistmoodi hakkama saada. Siis on tulevikus füüsise paranedes eelis, et oskad oma pead kasutada.“

Maik-Kalevi edu võti on tema arukas pea. Foto: Maddie Meyer

Parimad näited sarnased käekäiguga korvpalluritest on võtta Baltimaadest, kui tagamängijana alustasid nii legendaarne Arvydas Sabonis kui ka lätlane Kristaps Porzingis.

Pikkust viskas Kotsar 16-17aastasena. Ühest küljest suurepärane, teisalt võrdlemisi valulik periood. „Kui inimene kasvab kiiresti, siis lihaskond ei jõua sama kiiresti järgi. Luustik ja liigesed saavad rohkem koormust, millega on kaasnenud näiteks väsimusmurrud,“ meenutab Pehka keerulist aega.

„Audentese viimasel aastal oli tal lisaks ka õlaliigese operatsioon, mistõttu oli ta terve aasta ainult taastusravis. Küll aga sai ta sel ajal oma keha järgi aidata ja korvpallikoormust ei saanudki. Tagantjärele saab öelda, et toonane mängupaus tuli talle igati kasuks.“

Õhtulehe korvpallisaade „Viies Veerandaeg“ on eetris igal teisipäeval ning seda saab kuulata endale sobival ajal Soundcloudist, iTunesist või Õhtulehe spordiveebist sport.ohtuleht.ee.