Foto: Daisy Lappard
Mitmesugust
5. september 2017, 17:10

Marju Länik: "Rasked ajad tuleb üle elada, mitte alla anda!"

Tähtsa juubeli eel meenutame tänavuse aasta varakevadist kaanelugu Marju Länikuga!

23.04.2017

Marju Länik on tööd ja avalikkust armastav avatud meelega diiva, kes teeb end mängleva kergusega tuntuks üha uutele andunud fännipõlvkondadele. Naise sõnul on tähelepanu tema ameti juures hädavajalik, lihtsalt tuleb osata piire tõmmata.

Mõni aasta tagasi oli Marju Läniku (59) elus justkui teine tulemine. Ta võttis osa suurtest teleprojektidest ning sai nende käigus justkui uued tiivad. «Sellist suursaadet nagu «Su nägu kõlab tuttavalt» oli igati põnev teha,» lausub ta. «Oli tohutu väljakutse võtta ette üsna ootamatuid ümberkehastumisi. Minu arvates on see ka üks raskemaid katsumusi lauljale meie teleekraanil. Oli palju tööd, aga see oli selline magus vaev.»

Enne näosaadet oli kevadel ka esimene «Laula mu laulu» saadete sari. «Mõlemad saatesarjad olid tõesti suured ja ägedad, mul on neist väga head mälestused,» rõõmustab Marju. «Loodan, et vaatajad avastasid mind kui lauljat mõnest täiesti uuest küljest. Küllap sain ka mõnele pisemale poisile-tüdrukule tuttavaks, väikestel on ju muidu omad lemmikud,» sõnab ta. Saadetes osalemine tõi lauljanna nädalast nädalasse ekraanile ja tuli ka uusi esinemiskutseid. «Mulle on palju häid sõnu öeldud nendes saadetes esinemiste kohta, mis omakorda on andnud juurde tahtmist edasi minna. Artistile on tagasiside ja tunnustamine vajalik.» Väga liigutav saatesari oli Marju jaoks ka «Armastuse laul», kus ta osales pärast näosaadet.

Nüüdki pole naise tempo aeglustunud. «Väliselt võib näida, et olen vaiksemal lainel, kuid tegelikult esinen endiselt ja olen laval. Selles pole aastakümnete jooksul mingit pausi olnud,» kinnitab ta.

Kuivõrd sa inimesena tähelepanu vajad?

Iga inimene vajab tähelepanu. Minu arusaamist mööda tähendab see märkamist lähedaste poolt, töökohas, kodukohas, meie riigis. Samuti tähendab see rohkem märkamist, mida inimene oma alal teeb. Mul on elukutse, kus meedia tähelepanu käib asja juurde. Kui palju ollakse valmis oma elu jagama, on igaühe enda otsustada.

Oled kunagi öelnud, et oled maksimalist.

Võisin seda öelda kontekstis, kui uuesti ülikooli astusin ja bakalaureuse- ning magistriõpingud läbisin. Mul oli tõesti plaan mitte loengutest puududa, sooritada kõik eksamid ja arvestused õigel ajal – et ei jääks ühtegi saba. See ka õnnestus. Samal ajal toimusid endiselt ka esinemised ja oli teisigi kohustusi. Tahtsin kõike jõuda ja teha nii, et hing oleks rahul. Selles mõttes olin maksimalist. Kõigis asjades maksimalist olla pole aga mõeldav, seda polegi vaja ja ma ei proovi ka olla kõiges kõige parem.

Oled väga tugeva sisemise jõu ja põlemisega inimene. Kust see energia tuleb?

Kui küsid nii-öelda vitamiinisüsti kohta, siis püüan leida eri olukordades kõigepealt üles nende positiivse poole ja keskenduda sellele. Proovin tegeleda asjadega, milleks mul on jõudu. Suunan oma energia sinna. Ühesõnaga: elan oma elu. Ei mõtle kõigest halvasti. Rõõm elus olemise üle on iga päev üks põhjus naeratada. Meie, eestlased, võiksime seda rohkem teha.

Kui on raske, soovitan minna metsa. Mina käin igal aastaajal looduses. Mitte et mul stress oleks, aga kui oleks, tuleks eriti sinna minna. Metsavaikuses voogab minusse rahu. Seal ei taha ma isegi rääkida. Värske õhk, looduse lõhnad, teed ja rajad, linnulaul – see haarab endasse. Suured tugevad puud oma stoilises rahus annavad pidet. See on aeg olla iseenda ja oma mõtetega. Soovitan veeta aega looduses nii palju kui võimalik. Mulle on kontakt loodusega eluliselt vajalik. See toetab sisemist tasakaalu.

Tänapäeval räägitakse üha enam naiste ja meeste võrdsusest. Kas see on sinu arvates teema ja kas see mõjutab ka su enda tegemisi?

Minu jaoks võrdsus otseselt probleem ei ole, aga mõistan, miks sellest palju räägitakse. Meestega samaväärset tööd tehes võiks ka naiste palk sõltumata soost olla samal tasemel. Naised on ajast aega olnud põhilised igapäevaste kodutööde tegijad. Tööpäev saab tehtud ja siis tuleb teine veel kodus teha. Need kohustused tuleks teise poolega suhtes ära jagada. Ei taha mõeldagi, kui peaksime elama ühiskonnas, kus naistel pole õigusi, kus neid koheldakse nagu asju või omandit. Keegi ei tohiks olla kellegi omand, see on minu jaoks tähtsam kui mis tahes võrdsus.

Kuivõrd oled pidanud oma positsioonile elus ohvreid tooma või selle koha n-ö välja teenima? Suur osa Eesti muusikutest on mehed. Kuidas selles ametis võrdsuse ja vendlusega lood on?

Tõepoolest, lõviosa muusikutest, eriti pillimeestest, on mehed. Nendega on tulnud, eriti varasematel aegadel, palju koos reisida ning anda tohutul arvul kontserte. Selle hulka mahub koostöö mitmete väga heade muusikutega. Mu on ka praegu live-bänd. Meil on laval hea klapp. Ka korraldajad, produtsendid, heliloojad, helirežissöörid, kellega suhelda tuleb, on enamasti meessoost. Kuid oma töös puutun kokku ka paljude väga andekate ja toredate naistega. Kõik nad, olgu naised või mehed, on omal alal suurte oskustega tegijad. Oluline on hea omavaheline läbisaamine ja õhkkond – aetakse ju ühte asja.

Kes on sinu jaoks sõpradena olulisemad, kas naised või mehed? Reetma ja kaasa elama on võimelised mõlemad. Kas sooliselt saab üldse vahet teha?

Ma tõesti ei oska nii seda küsimust käsitleda. Mina hoian lihtsalt rohkem meeles head. Halb, kui seda oli, las jääda sinna, kus see oli. Olen halvast ammu lahti lasknud. See teeb mulle ainult head.

Kui esinemisi on palju ja iga minut hinnas, ­kuidas võtad aega iseenda jaoks?

Nii palju aega peab võtma, et heita kodus pilk peeglisse. On hea, kui saad otsustada: täna ma midagi ei tee, õigemini teen seda, mida tahan, mitte seda, mida vaja. Vahel on aega, vahel mitte.

Ma säästan ja kulutangi aega vastavalt sellele, kuidas pakilised toimingud lubavad. Kui oled midagi lubanud või mõni asi tuleb ära korraldada, tuleb see kõigepealt ära teha.