PANI PUUSSE! Ungari kohtuniku Viktor Kassai juhitud brigaad tegi mängus Madridi Real – Müncheni Bayern mitu saatuslikku eksimust. (Pressefoto ULMER)

Teisipäeva õhtul Madridi Reali kasuks ja Müncheni Bayerni kahjuks mitu prohmakat teinud Ungari jalgpallikohtuniku Viktor Kassai brigaad pole sugugi esimene, kes sel kevadel Hispaania tippklubisid oluliselt tassinud.

Avamängu kodus 1:2 kaotanud Bayern suutis Reali võõrsil sama tulemusega alistada ja viia mängu lisaajale, kus aga maailma parima jalgpalluri Cristiano Ronaldo tabamused võõrustajad otsustavalt ette viisid ja kahe mängu kokkuvõttes 6:3 võiduni aitasid.

Ideaalses maailmas kuulunuks 11kordse Euroopa meisterklubi Reali ja 5kordse tšempioni Bayerni matši järel tähelepanu jalgpallurite esitustele ja sportlikule vaatemängule, mille kvaliteedi kombinatsioon oli käimasoleva Meistrite liiga hooaja absoluutne priimus.

100 väravat on Cristiano Ronaldo (pildil) löönud Meistrite liigas pärast teisipäevast kaabutrikki mängus Müncheni Bayerniga. (CURTO DE LA TORRE)

Jalgpall jäi teenimatult varju

Reali peatreener Zinedine Zidane saanuks ja pidanuks mängu järel vastama küsimustele äärekaitsja Marcelo võimsusest ja Toni Kroosi tarmukusest pakatanud partiidest. Aga ennekõike küsimustele Ronaldo külmaverelisuse kohta – täpselt nagu avamängus, ei olnud portugallase esitus tema standardite järgi üldsegi mitte särav, aga tähtsad väravad sündisid taas, kahe matši peale lõi ta Bayernile viis (!) väravat.

Ning olnuks maruhuvitav kuulda Bayerni juhendaja Carlo Ancelotti – Euroopa kogenenumaid ja tituleeritumaid treenereid, kelle raugematu kirg jalgpalli suhtes kumab läbi igast vastusest – mõtteid oma endise õpilase Zidane’iga kahe mängu lõikes peetud kütkestava taktikalise duelli kohta.

See kõik jäi paraku varju, sest ungarlasest kohtuniku Viktor Kassai juhitud brigaadi rohke praak röövis kogu tähelepanu. "Olime mänguks igakülgselt valmistunud, aga mitte kohtuniku esituseks. Poolfinalisti ei tohiks sel moel otsustada. Nii kõrgel tasemel ei tohiks säärased õudused juhtuda. Kohtunik ei saanud tööga hakkama," siunas Ancelotti.

Eesti jalgpallisõbrale 2011. aasta EMi play-off’i avamängus Eesti – Iirimaa (NB! Erinevalt populaarsest käibetõest ei saanud ungarlasele toona suurt miskit ette heita!) meelde jäänud Kassai peamised prohmakad seisnesid Bayerni keskväljamehe Arturo Vidali eemaldamises 84. minutil (Kassai andis tšiillasele teise kollase kaardi olukorras, kus polnud isegi viga) ning Ronaldo 2:2 ja 3:2 väravates, millest esimene sündis selgest, teine napist suluseisust.

Bayern pritsis tuld ja tõrva

Tõsi, ei saa öelda, et Kassai brigaad vilistanuks ainult Bayerni kahjuks – fikseerimata jäi ka Robert Lewandowski suluseis enne Saksamaa meisterklubi 2:1 juhtväravat. Ent igasuguse kahtluseta oli suurem kannataja Bayern, kes pidi Vidali ebaõiglase punase kaardi tõttu lisaaja vähemuses mängima, kaotas selle 0:3 ja jäi esimest korda kuue aasta jooksul poolfinaalide ukse taha.

Bayern ei üritanudki viha Kassai aadressil varjata. Väidetavalt tungisid Vidal, Lewandowski ja Thiago Alcantara mängu järel kohtunike riietusruumi ja nende sealt eemaldamiseks tuli kasutada korrakaitsjaid ning Bayerni mängijate Instagrami- ja Twitteri-kontod kubisesid iroonilistest, sapistest ja laitvatest postitustest.

"Terve aasta rasket tööd, aitäh kohtunik, braavo!" teatas sarkastiline Franck Ribery, kes leidis endale kõrgeaulise sekundandi Bayerni juhatuse esimehe Karl-Heinz Rummenigge näol: "Jalgpall oli suurepärane, aga kahjuks tegi kohtunik meie kahjuks pööraseid otsuseid. Muidugi oli kohtunik meie surmaja."

Abi said ka Atletico ja Barcelona

Omapärasel kombel on sel hooajal kohtunike (kerget) soosingut kogenud ka ülejäänud kaks Meistrite liigas kaheksa parema sekka jõudnud Hispaania klubi. Madridi Atletico viigistas teisipäeval võõrsil vapralt võidelnud ja lahingust auga väljunud Leicester City’ga 1:1 ja jõudis poolfinaali koguskooriga 2:1.

Võtmeks osutus avamängus löödud värav, mis sündis Antoine Griezmanni penaltist, mille õigsuse Leicester tugeva kahtluse alla seadis. Tõsi, pole leitud ammendavat videokordust, mis kinnitanuks kohtunik Jonas Erikssoni otsuse ekslikkust. Ning siinkohal on paslik meenutada kõikide videokorduseid kasutavate spordialade (nt jäähoki, korvpall, ragbi, kriket) raudreeglit: kui video ei tõesta ammendavalt, et kohtunik eksis, jääb kehtima väljakul langetatud otsus.

Kaheksandikfinaalis sai kohtuniku armu tunda FC Barcelona, kui kordusmängus Pariisi Saint-Germaini vastu jättis Deniz Aytekin karistamata Javier Mascherano küünilise vea väravavahiga silmitsi pääsenud Angel di Maria vastu. PSG jäi ilma penaltist ja Mascherano punasest kaardist, mille järel viis avamängu 0:4 kaotanud Barcelona lõpuni uskumatu come-back’i, võitis 6:1 ja jõudis veerandfinaali.

Narr oleks arvata, et nimetatud kaasuste taga peitub koordineeritud vandenõu Hispaania klubide kasuks, aga ka Eesti jalgpallikoondise toetajad on kahjuks nii mõnelgi korral pidanud tõdema, et kriitilistes olukordades kipuvad kohtunikud langetama eeldatavaid favoriite soosivaid otsuseid.

Markantseim näide on kahtlemata Eesti – Holland MM-valikmäng 2013 sügisel, kui Ukraina kohtunik Sergei Boiko üdini ebaõiglase penaltiga Sinisärkidelt ajaloolise võidu röövis. Ei ole kokkusattumus, et nii Barcelona, Atletico kui ka Real olid oma vastasest (rohkem või vähem) tituleeritum meeskond.

***

Videokohtunik poleks Vidali punasest päästnud

"Ma pole kunagi olnud jalgpallis videotehnoloogia kasutamise pooldaja, aga pean tunnistama, et see on muutunud möödapääsmatuks," sõnas Müncheni Bayerni peatreener Carlo Ancelotti pärast veerandfinaalis Madridi Realilt saadud kaotust.

Mullu rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) presidendiks valitud Gianni Infantino ütles keerutamata välja, et loodab näha videotehnoloogiat juba 2018. aasta MMil ning käivitas kohe ka vajalikud protsessid. Seni on videokohtuniku-süsteemi testitud suurt tähelepanu mitte pälvivates võistlussarjades ja valitud maavõistlustes.

Videokohtunikke katsetatakse ka maikuus algaval U20 MMil ja hooajal 2017-18 on katsejäneseks olemisest huvitatud Saksamaa Bundesliga, mis oleks senistega võrreldes hoopis kaalukam tanner. Hetkel on süsteem täiuslikkusest kaugel, sest juhtunust otsuseni kuluv aeg on pahatihti liiga pikk, ent kui tuleks asetada panuseid, kas 2018 MMil teevad videokohtunikud ja –kordused debüüdi või mitte, siis pigem ikkagi teevad.

Muuseas, Real – Bayern matši võtmesündmuse ehk Arturo Vidali 84. minuti punase kaardi puhul poleks videokohtunik sekkuda saanud, sest teine kollane kaart praeguste juhiste sekka ümbervaatamisele kvalifitseeruvate sündmuste sekka ei kuulu. Nendeks on ainult: 1) kas värav oli määrustepärane või mitte? 2) kas penalti oli või mitte? 3) otse antavad punased kaardid, 4) mängijate segamini ajamine.

Arutro Vidali eemaldamine. (Susana Vera)

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Aleksander Pihlak
Telefon 51993733
Aleksander.pihlak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis