(PantherMedia / Scanpix)

Noored võivad küll visata nalju pahurate ja lausa tigedate vanainimeste üle või imestada, kuidas mõni inimene väärikast east hoolimata üldse käituda ei oska. Empaatia ehk oskus teise inimesega samastuda ja talle kaasa tunda on aga oskus, mis mõnede haiguste, näiteks Alzheimeri tõve ja dementsuse korral tõepoolest võibki väheneda.

Austraalias läbi viidud uuring võib pakkuda väikesel määral lohutust neile, kes oma rasket haigust põdeva eaka lähedase eest peavad hoolitsema. "See on julm, julm haigus," ütleb Helen James ajalehele Sydney Morning Herald, kui räägib oma dementsust põdevast mehest. Ühel hetkel ei hoolinud mees enam naise kiindumusavaldustest, tõukas naise käe eemale ja näis üldse kui "ära tehtud" olevat.

Üldiselt jäävad Alzheimerit põdevad vanakesed endiselt sooja südamega inimesteks, kuid need, kes põevad frontotemporaalse dementsuse käes, võivad muutuda, sest muutuvad nende ajud. Teiste kiindumus ja heasüdamlikkus võivad neid segadusse ajada, nad ei oska teistega suhestuda ja võivad käituda äärmiselt ebaviisakalt. Frontotemporaalne dementsus muudab empaatia taset drastilisemalt, sest haigus mõjutab hallollust aju selles osas, mis mõjutab empaatiavõimet. Alzheimeri puhul on empaatia vähenemine seotud laiemalt kognitiivsete oskuste vähenemisega. Sümptomiteks on muu hulgas ka tõsised mäluprobleemid, uitamine, paranoia ja sõnavara vähenemine.

Empaatiavõime kaotus on ka üks keerulisemaid haiguse ilminguid, millega leppida. Samuti pole see esmapilgul ehk nii silmatorkav kui muutunud kõnepruuk või mäluaugud. Oluline on aga mõista ja meelde tuletada, et n-ö raske iseloomuga lähedane pole muutunud halvaks, vaid ta on haige. Helen James räägib, et elu läks tema jaoks kergemaks, kui ta tunnistas endale, et tema haige abikaasa ennast muuta ei saa - kuid tema saab. "Pidin oma aju ümber häälestama ja ennast ümber treenima, et sellega toime tulla," räägib naine. 

Jaga artiklit

9 kommentaari

V
vanal  /   19:41, 23. apr 2017
inimesel kaob empaatia enda suhtes.
M
Minul  /   11:52, 22. apr 2017
küll on empaatia, aga samas ei tahaks, et neid siia tuuakse.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis