KODUMAINE TOODANG:Pakiroboti tegemiseks vajalikud jupid tellitakse tootjatelt üle maailma, aga kokku pannakse see Tallinnas. Sõidu ajaks robot lukustatakse ja selle saab avada vaid kauba tellija. Foto: Starship Technologies
Ilm
22. aprill 2017, 04:00

Eesti pakirobotid paiskavad segi mitmemiljardilise kullerteenuste äri (94)

Maailma vallutavate pakirobotite tootja Starship sihib kodumaisest turust enam hoopis suuremaid välismaa omasid.

Tallinna Mustamäe linnaosa elanikel on kõnniteel jalutades olnud võimalus kohtuda ühe eriti kummalise liiklejaga. Väikese mustvalge kuuerattalise pakirobotiga, kes jääb tänavaposti kohates korraks mõtlema, pöörab siis ennast paremale või vasakule ja jätkab kohusetundlikult vurades teekonda.

Paki kohaletoimetamist takistavast tänavapostist saab robot omal jõul jagu. Tegu on autonoomsete pakirobotitega ehk kullerteenusega, mis kliendile kauba inimese abita koju kätte toimetab. Skype’i asutajaliikme Ahti Heinla juhtimisel alustanud idufirma Starship avas esimese kontori 2014. aastal Tallinnas. Nüüdseks paiknevad nad veel Londonis ja USAs ning teevad koostööd maailma ettevõtetega. Starshipi meeskonna vastuseid Õhtulehe küsimustele vahendas turundus- ja kommunikatsioonijuht Henry Harris-Burland.

Ahti Heinla

Kui iseseisvad pakirobotid ikkagi on? Kuigi nad on võimelised ise sihtkohta sõitma, peab keegi neil teekonna ajal silma peal hoidma.

Oleme jõudnud pakirobotitega nii kaugele, et nad on enamiku ajast autonoomsed. Ja kui vaja, saavad alati abi küsida. Vastupidiselt isesõitvatele autodele pole meie eesmärk 100 protsenti iseseisev pakirobot. Tahame, et inimene hoiaks robotitel kogu aeg silma peal, et vajadusel ohjad üle võtta. Meil on kaks juhtimiskeskust – üks Tallinnas ja teine USAs, kust jälgitakse meie roboteid kõikjal maailmas.

Juhtimiskeskustes pidavat üks inimene korraga silma peal hoidma kuni sajal robotil. Kuidas see on võimalik?

Selle teebki võimalikuks see, et 99 protsenti ajast sõidavad robotid iseseisvalt. Inimene peab juhtimise üle võtma ainult robotitelt, mis ei saa ise hakkama ja abi küsivad. See näeb välja nagu kõnekeskus, kus meie töötajad on valmis hädas olevatelt robotitelt ohjad enda kätte haarama, kui peaks vajadus tekkima.

Henry Harris-Burland

Kui Skype’i eesmärk oli telekommunikatsiooni hindu langetada, siis Starship peaks kullerteenuse hinnad alla tooma – mõne allika järgi isegi kümme korda. Mismoodi?

See on väga lihtne! Väikese paki kättetoimetamiseks pole mõistlik kasutada viietonnist veoautot, mis vajab toimimiseks inimtööjõudu. Meie paneme pakile rattad alla ja laseme sellel ise sõita. Tehnoloogiliselt pole pakirobotid keerulisemad kui mobiiltelefonid. Võib isegi öelda, et Starshipi pakirobotid on mobiiltelefonid ratastel, mis paki kohale viivad. Sellise lähenemisega on kõik palju odavam. Alustades raudvarast ja energiakulust ning lõpetades kindlustuskuludega.

Kui odavaks siis kohaletoimetamine läheb?

Peame silmas üheeurost hinda.

Eestist alustanud ettevõte ei sihigi tegelikult eriti kohalikku turgu. Miks nii?

Oleme Eestist alguse saanud firma ja enamik meie töötajatest on Tallinnas, isegi kui nende töö on rahvusvaheline. Praegu toimetame Tallinnas Mustamäel toitu koju koostöös toidutellimise telefonirakendusega Wolt ja arvatavasti laieneme Eestisse veelgi. Meie peamine fookus on aga tõesti suurematel turgudel. Suured USA firmad teenindavad mõne tunniga sama palju kliente kui Eesti firmad terve aastaga.

Starshipi ärijuht Allan Martinson on öelnud, et ta pole varem müünud midagi, mis paneb investorite silmad niimoodi särama. Mis teeb pakirobotitest investoritele ja koostööpartneritele sedavõrd paeluva äriidee?

Meil on väga tugev investorite baas. Eelmise aasta seisuga saime läbi aegade suurima seemneinvesteeringu, mida Eesti iduettevõte on näinud. Huvi on arusaadav – Star-ship on segi paiskamas mitmemiljardilist kullerteenuste tööstust ning on globaalsel skaalal oma kategoorias kindlalt esimene.

Hoidsite pikka aega madalat profiili, et konkurendid ei saaks haisu ninna. Kes on Starshipi konkurendid?

Enam me madalat profiili ei hoia. Oleme arvatavasti enim kajastust leidnud tehnikafirma, mis on eales Eestis sündinud. On olnud päevi, kui Starshipi on korraga kajastatud rohkem kui 300 artiklis ja 100 teleülekandes!

Konkurente on meil umbes kaheksa või üheksa. Mõni neist Hiinas ja mõni Silicon Valleys. Neid tervitame hea meelega, sest konkurendid kinnistavad meie äriideed ja aitavad ehitada tööstust.

Väidetavalt ei sobi teie robotid tiheda liiklusega kohtadesse. Isegi Tallinna kesklinn oleks neile liig. Kuidas see äriliselt mõjub?

Robotid sobivad tõepoolest kõige rohkem ees- ja äärelinnadesse ning elurajoonidesse. Tegelikult saavad nad ka tihedas liikluses hakkama. Meie robotid sõidavad näiteks Londonis, kuigi see pole parim variant. Praegune kojutoimetamise äri ongi kõige ebaefektiivsem just elurajoonides ja äärelinnades, kus kaubaautod peavad sadu kordi peatuma. Seega on pakirobotitel sellistes kohtades suurem võimalus traditsioonilise kullerteenusega konkureerida.

VAJAB INIMESE ABI: Enne kui pakirobot iseseisvalt toimetama hakkab, peab ta piirkonna inimese järelevalve all kaardistama. Seejärel saab robot ligi 99 protsenti ajast ise hakkama. Pilt on tehtud Mustamäel. Foto: Starship Technologies

Mitu inimest selle nimel töötab, et robot saaks paki kohale viia?

Kauba laadivad robotisse partnerid, kes meie teenust oma ettevõttes kasutavad. See võtab tavaliselt väga vähe aega. Seejärel asub robot teele – iseseisvalt, kuid teda jälgivad siiski kontrollkeskuse operaatorid. Nagu mainitud, saab üks operaator jälgida mitut robotit. Praegu, testimise ajal, on töös ka inimesed, kes jalutavad robotitega kaasa. Nad ei juhi seda, vaid jälgivad selle kulgu.

Kulleriäris on oluline kiirus. Toitu või muud kaupa tellivad inimesed eeldavad aina kiiremat kohaletoimetamist. Pakirobotid liiguvad aga jalakäija kiirusel.

Oleme robotite sõidukiiruse tarkvaraliselt piiranud kuue kilomeetrini tunnis. Plaanime paki 30 minutiga koju viia. Pakirobotid on varustatud soojust hoidva materjaliga, et näiteks tellitud toit soe püsiks. Enamik sõite piirdub ühe-kahe kilomeetriga, kuigi on robotid on suutelised sõitma ka pikemaid maid.

Starshipi robotid on ratastel, aga on ettevõtteid, mis pakuvad linnulennul kojutoimetamist. Kuidas võistlevad teie robotid droonidega, kes saavad maapealset liiklust vältida?

Droonidel ja ratastel pakirobotitel on eraldi nišid. Ratastel robotid ei saa taevast alla kukkuda, küll aga droonid. Seetõttu on maa peal sõitvad robotid inimrohketes asulates märksa ohutumad. Samuti on kojuviimise hind madalam. Droonide eelis on see, et nad toimetavad väga kiiresti paki asustamata aladele.

Pakiroboteid peab veoautoga kohaleviimise raadiusesse sõidutama. Miks siis mitte tellimust veokiga lõpuni viia?

Töötame koos Mercedes-Benziga Robovani kontseptsiooni kallal. Sellest saaks pakirobotite nii-öelda emalaev, mis viiks mitu robotit kohaletoimetamise piirkonda. Kui mitmetonnise veoauto juht peaks siis iga ukse juures kinni pidama, parkimiskohta otsima ja sisse-välja hüppama, siis Robovani juht sõidaks ala läbi ja laseks pakirobotid välja.

Mis saab siis, kui keegi roboti ümber lükkab või katki teeb?

Robotite testimisel oleme inimeste käitumist tähelepanelikult jälginud. Üllataval kombel ignoreerib suurem osa roboteid täielikult. Muidugi võib ette tulla neidki, kellele meie pakirobotid ei meeldi. Sellisteks puhkudeks on viimase varustatud kaamerate, jälgimisseadmete ja alarmiga. Samuti on roboti kaas lukustatud, nii et võõras ei saa seda avada.

Millised on tulevikuplaanid?

Starshipi tulevikuvisioon on selline, et kauba kohaletoimetamisele ei pea enam isegi mõtlema. Sellest saab märkamatu protsess, mis meie ümber iseenesestmõistetavalt käib – tuhanded Starshipi robotid teevad kogu maailmas tööd.