Ausus vs kiire kasu: kasutatud autode maailmas kohtab enamasti kahte tüüpi müüjaid. Neid, kes on ehitanud äri üles aususele ja kliendisuhtele ning neid, keda huvitab kiire kasu, mitte kliendi rahulolu.Foto: Stanislav Moškov
Eesti uudised
23. aprill 2017, 20:37

Kasutatud auto ostmine esindusest: ostja peab vigadest teadlik olema (6)

Juhtumid, kus klient ostab esindusest kasutatud auto, millel ilmneb suuri ja kulukaid puudusi, on erandlikud. Kui autol ongi vigu, mida ei ole parandatud, on need üldreeglina ka välja toodud, ütleb Amservi kasutatud autode müügijuht Raivo Rumberg.

Hiljuti kirjutas Õhtuleht Triinist, kes ostis Tartu ühest nimekast autosalongist 5000eurose Peugeot’, mille eelmine omanik oli andnud uue auto sissemaksuks. Müügimehe sõnul pidi auto igati sõidukõlbulik olema, kuid kui Triinil olid esimesed 600 kilomeetrit seljataga, näitas auto muud. Vead, mis avastati Peugeot’ margiesinduses Amservis, küündisid 4000 euroni. „Sellised summad ja juhtumid on erandlikud,“ räägib Amservi kasutatud autode müügijuht Raivo Rumberg.

Viimased 15 aastat on Rumberg töötanud erinevates autoesindustes. „Mõnedes esindustes ei ole välja ehitatud kasutatud autode ostu-müügi protsessi ja müügimees teeb omaloomingut. Meie oleme loonud protsessi ja see toimib,“ kinnitab ta. „Üldreegel on lihtne – kui on esinduse auto, on see korda tehtud või kõrvaldamata puudused on ülesloetletud.“

Kevad tähistab kasutatud autode ostu-müügi kõrghooaega. Rahvasuu aga räägib ikka, et kasutatud autode müügiplatsidel seisavad masinad, mis on peamiselt ilusaks pestud. Isegi kui vead on tuvastatud, ei ole need parandatud, sest oleksid liiga kulukad. Kasutatud auto ongi katkine auto. Tuginedes varasemale töökogemusele, teab Rumberg öelda, et väites on terake tõtt.

Kasutatud autode maailmas kohtabki enamasti kahte tüüpi müüjaid: neid, kes ehitavad äri üles aususele, läbipaistvusele ja pikaajalisele kliendisuhtele ning neid, keda huvitab kiire kasu, kus kliendi rahulolu pole oluline. „Eks inimesed teavad ise ka, kus asuvad sellised nn autoaiad, mis pole seotud ühegi automargi ametliku esindusega. Arusaadavalt ei muretseta seal, mis mulje konkreetne autobränd ostjale kasutuse käigus tekitab. Reeglina ei ole sellised ostu-müügi platsid ka Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu liikmed ning seda on ostjal lihtne kontrollida,“ manitseb Rumberg ettevaatlikkusele. „Meie oleme suur ettevõte, mille eesmärk on pikaajaline kliendisuhe. Kui me teeme ühe vale sammu, on selle mõju mõõtmatult suurem, kui üks pettunud klient.“

Rumbergi sõnul jõuab nendeni pretensioone väga harva, aga seda tuleb siiski ette. „Näiteks müüsime kunagi ühe Peugeot 308, mis oli meie platsil terve. Klient tuli meie juurde tagasi, kui auto oli tal kuu aega käes olnud, sest mingil põhjusel oli üks detail purunenud,“ tõdeb Rumberg. „Garantiid ei olnud, tehingust oli kuu aega möödas, aga otsustasime selle ikkagi korda teha.“

Järvel on Rumbergi halduses üle 180 auto, millest enamik on antud järgmise auto sissemaksuks. „Kõikide kasutatud autode puhul vaatame üle 50 tehnilist punkti, mille järgi kontrollime mootorit, akut, rehve jne. Eraldi teeme veel visuaalse kontrolli ja kui ilmneb mingi viga, siis teeme korda,“ kinnitab müügijuht. „Kriime ja selliseid pisiasju me tõesti korda ei tee, aga tehniliselt küll. Kui autol ongi viga, mida ei ole parandatud, on see ka välja reklaamitud. Klient peab sellest teadlik olema.“

Amserv vaatab kasutatud autode puhul üle 50 tehnilist punkti. Kui ilmneb viga, märgitakse see samuti paberile.

Usaldus müüja vastu on Rumbergi sõnul üks tähtsamaid kriteeriume, mis peaks auto ostmisel olema täidetud. Näiteks eelmisel kuul pöördus margiesindusse üks klient, kellele oli silma jäänud kaks Toyota Priust, mida eraisikud müüsid. Klient soovis teada, mida näitab autode ajalugu. Esinduses vaadati järgi ning tuli välja, et tegu on Prantsusmaa taksodega, millega on tegelikkuses ligikaudu kaks korda rohkem sõidetud, kui kuulutused ütlesid.

„Kuulutuste järgi olid läbisõidud 125 000 ja 189 000 kilomeetrit. Kaks aastat tagasi, kui autodel olid viimased garantiilised hooldused, olid läbisõidud üle 300 000 kilomeetri,“ räägib Rumberg. Läbisõidetud kilomeetrite mahakeeramine on üks levinumaid probleeme, millega esindustes võideldakse.

Inimesed ise toovad margiesindusse kasutatud autosid, mida tahavad eraisikutelt osta, kuni paar korda nädalas. Amservi hooldusnõunik Tarmo Sepp, kes inimesi sellistel puhkudel vastu võtab, ütleb, et reeglina tekitab probleeme see, et auto on pikalt seisnud. „Põhiprobleemiks on pidurid, aga näiteks Toyotal võib vajada vahetust mõni elektrooniline vidin,“ märgib Sepp.

Kontrollimise kõrval ei ole Sepale võõras ka olukord, kus inimesi tuleb suunata autode poole, mis sobivad paremini nende eesmärkidega. „Paljud tahavad linnas sõita turu kõige odavama diisliga. Selgitan siis, et see pole hea otsus, kuna diisel tahab pikemat sõitmist, muidu tekivad probleemid.“

Auto kohta ütleb palju selle ajalugu. Kasutatud auto tuleks lasta üle vaadata asjatundjal. Kui ajalugu on ilus, soovitatakse autot ka osta Foto: Stanislav Moškov

Mida vaadata kasutatud auto ostmisel

•  Auto ajalugu – auto kohta ütleb palju selle minevik. Lastes asjatundjal üle vaadata mida ja millal on tehtud, saab palju aimu, kui terve masinaga on tegu. Kui ajalugu on ilus, soovitatakse autot ka osta. Margiesindusest on võimalik lisainfot küsida.

•  Usaldus firma/müüja vastu – kui ilmneb märke, mis tekitavad usaldamatust (varjatud vead, ei lasta proovisõidule vms), tuleks mujale vaadata. NB! Proovisõiduks peab auto olema kindlustatud. (Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu kodulehelt saab kontrollida, kas müüja on liidu liige).

•  Kontrollimine – pöördumine margiesindusse on vajalik rohkem siis, kui kasutatud autot plaanitakse osta eraisikult. Reeglina, kui margiesinduses müüakse sama marki autot, on auto korda tehtud või siis kõik puudused tuvastatud ja üles loetletud.