Aarne Saluveer: „Olen kurb, et me ei suuda muudatusi teha vähem vihasel moel.“ (36)

„Ma olen selles mõttes rahul, et me analüüsisime läbi koos ministeeriumi ja vastaspoolega muudatuste tegemise eesmärgi ja vajalikkuse ja senise protsessi. See toimus tasakaalustatult ja leidsime veelkord üles puudused ja ebatäpsused, mis selles protsessis on toimunud,“ ütleb Saluveer pärast haridus- ja teadusministeeriumis peetud ümarlauda Õhtulehele.

„Oli aega küsimusi esitada.“

„Teavitamine on aga alati kahepoolne protsess. Kui me oleme eelmise aasta kevadel palgasüsteemi muutuse nõukogus välja öelnud ja saame süüdistuse, et me ei ole seda põhjalikult teinud, siis ühtepidi võib sellega leppida, teistpidi aga – see oli juba aeg küsimusi esitada,“ räägib Saluveer, et lõppkokkuvõttes on kõik seotud eelarvega ja selle piires saab toimetada.

„Asi, millest aru ei saada on see, et ollakse endiselt kinni kontakttunni põhises mõtlemises, mille 2013. aasta määrus pöörab selgelt teise valgusse. Me oleme sellest kahe aasta jooksul rääkinud ja nüüd asusime tegutsema. Aga tegutsema asudes on mõistagi probleemid suured.“

„Tööõiguslikest seadustest arusaamine on tööandja ja töövõtja suhtluses väga raske, sest seda ei tunta ja isegi, kui tööandja seda esitleb seda üsna selgelt, ei taheta sellest aru saada ja leppida,“ ütleb Saluveer, et õpetajate vastuseis tuli talle üllatusena.

„Me olime ikka heausklikud, jah. Palgamäärad tõusid ja need, kellelt koolil on võimalik tellida sisulist ja kasulikku tööd, nende olukord muutub kindlasti selgemaks ja paremaks. Töö koolis ei ole ainult tunnid ja tundide ettevalmistused. Meie koolis on need kontsertprojektid ja muu. Ei tohi segi ajada palka ja palgamäära. Ka tänasel läbirääkimisel inimesed rääkisid sellest, et palk peaks tõusma. Tänases Eestis töösuhe muutub kogu aeg ning palk võib tõusta ja langeda, aga inimene lepib selles ise tööandjaga kokku, kuidas tema tööd hinnatakse. Ja sellest tuleb aru saada,“ märgib Saluveer, et mõistagi on see iga inimese puhul erinev.

„Mida ei tohiks praegu teha on takistada kuulujuttude levitamise või muu vastasseisuga seda, et inimesed saaksid oma lepingud sõlmitud. Aga seda on tehtud.“

Mida vastate sellele, kui petajad ütlevad, et nad ei taha läbirääkimisi jätkata, kui Teie jääte koolijuhiks?

„Sellest on kahju, et sest ma kindlasti leian, et need muudatused, millega oleme alustanud, vajab praegu Eesti tervikuna. Et me hindame töötajat rohkem ja oskame lugeda ja õigesti investeerida seda vähest raha, mis meil hariduse jaoks on. Sellest protsessist pääsu pole. Selles suhtes mul on heameel olla selle muudatuse vedaja. Olen aga kurb, et me ei suuda seda teha vähem vihasel moel,“ räägib Saluveer, et temal pole midagi selle vastu, et praeguste vastasseisus olijatega üksmeelseid lahendusi otsida.

„Individuaalse lepingu sõlmimiseks on vaja igaühega eraldi kohtuda. Aga me ei ole saanud kõigiga seda teha ja arutada, sest seda on pidurdatud,“ ütleb Saluveer.

„Aga vastasseisus olijad püüavad osale inimestest rääkida, et see on saatanast ja seda ei tohi teha. Nende rääkijatega me ei olegi saanud kohtuda ja sellest on kahju.“

„Minu sõnum on – lepime kokku.“

Koolijuht ütleb, et saab vastasseisus olijatest aru ja saab aru ka sellest, mis on need kontrollimatud vabadused, mida tahetakse selle varjus endale võtta.

„Inimestel on tunne, et kõike meie töölepingulised partnerid on väga head ja korrektsed, aga tegelikult on meie majas piisavalt neid asju, millest mina ei tahaks avalikkuse ees rääkida, aga mis tuleks ära klaarida, et õpilased saaksid oma kokkulepitud tunnid kätte. Me oleme eelkõige vastutavad selle eest, et meie õpilaste hea muusikaline haridus oleks tagatud,“ ütleb Saluveer, et see on kõige olulisem.

Mida kostaksite õpetajate väite peale, et juhite kooli autoritaarselt ega ole teile esitatud küsimustele andnud selget vastust?

„On olnud. Aga olen sellest õppinud ka. Aga meil on avatud ja toimiv struktuur, kus on valdkondade juhid ja  vastutajad. On üsna võimatu, et mina jõuan seda ainuisikuliselt ja autoritaarselt juhtida,“ vastab Saluveer.

Ta ütleb, et juhil tuleb aga paratamatult vahel teha ebapopulaarseid otsuseid.

„Kui seda ebapopulaarset otsust pärssida autokraatiaga, siis see on üks võimalus arengut takistada. Nende õpetajate olukord, kellega individuaalsed vestlused on peetud, on väga hea ja varasemaga võrreldes parem, nii nagu peabki olema.“

Saluveer ütleb, et tööandja peab suutma töötajaga kokku leppida, mis on ka tema tunnivälised tegevused, et kõik tööülesanded täpselt lepingusse kirja saaksid.

„Kui ta keeldub mulle seda esitamast, siis mul puudub seaduslik alus talle selle eest maksta. Ta ei anna andmeid, ei allkirjasta lepingut ja selle peale tõstab häält avalikkuse ees, et appi, mind pekstakse, mulle ei maksta palka. Minu sõnum on – tule kohale, lepime kokku ja saa aru, need on asjad, mida me koolina tahame sinult osta. Tuleb selgelt vahet teha, et töötaja võib ju tahta mingit tööd teha, aga ma ei saa aktsepteerida seda, kui keegi ütleb, et ma tegin selle ära, makske mulle raha. Minul on eelarve ja ma maksan nende asjade eest, mille oleme kokku leppinud,“ räägib Saluveer.

Ta ei oska öelda, kui paljudes koolides võib olla samasugune muudatus sisseviimisel, aga ütleb, et kõik võib-olla ei lahenda oma vastuseise nii avalikult nagu muusikud.

„See on raske muudatus, paljud koolid pole seda seepärast ehk tahtnud veel teha, aga eks see tasapisi sinnapoole liigub. Kõik ju ongi inimeste arusaamades kinni.“

Milline on teie silmis hea koolijuht?

„Kui on olemas empaatiavõime ja läbirääkimiste võimekus ja meeskond, kelle puhul õnnestub kas väga hea plaan ühiseks eesmärgiks ja sealt edasi vajadusel majanduslikult rasked muudatused kergemalt ära juhtida, siis selline juht on kindlasti eelistatum.“

„Tagant järele targana mõtlen, et oleksin võib-olla pidanud inimesi paremini  informeerima ja kogu protsessi paremini ette valmistama. See on minu jaoks päris tõsine kogemus, millest õppida,“ ütleb Saluveer.