Hain Hõlpus: „Palgaküsimus oli meile viimane piisk karikas.“ (5)

„Ma ei väidagi, et palgasüsteem peab olema selline nagu juba kümneid aastaid. Kui me käime avatud ühiskonnaga kaasas, me võime seda muuta.  Ja direktorile on antud väga suured õigused. Aga see ei tohiks olla töötajale kahjulik,“ ütleb Hõlpus Õhtulehele, et kui palganumber on vaatamata palgatõusust rääkimisele hoopis väiksem, siis see näitab, et ümberkorraldused palgasüsteemis ei ole töötajasõbralikud.

„Need muudatused tekkisid ka nii järsku, et töötajatega läbirääkimisi ei peetud. Kui midagi muuta, tuleks pidada juba enne läbirääkimisi ja selgitada, miks see on vajalik. Ma saan aru, kui meil oleks sõjaaeg või masu, mil selgitatakse, et me peame palga praegu külmutama. Aga hetkel ma ei näe, miks peaks palk väiksemaks minema,“ räägib Hõlpus, et tänasel haridus- ja teadusministeeriumis peetud ümarlaual püsiti palgamuudatuse teema juures ega puudutatud muid probleeme, mis neid Aarne Saluveeri kui koolijuhi suhtumises ja käitumises häirivad.

„Ministeerium ütles, et läbirääkimised võivad jätkuda. Me ütlesime otse välja, et ei ole selle vastu, aga ainult mitte selle koolijuhiga,“ ütleb Hõlpus, et see oli nende viimane lause ministeeriumile.

„Me oleme üritanud selle inimesega läbi rääkida juba väga kaua aega ja see palgaküsimus on lihtsalt viimane piisk karikas.“

Hõlpus märgib, et alates septembrikuust on õpetajad saatnud ministeeriumisse pöördumisi, mida nad tahtsid algul viia läbi kui umbusaldust, aga tahtsid seda esmalt esitada leebemalt.

„Seejärel ministeerium saatis kuu aja pärast väga ümmargused vastused. Meie kooli töötajad on ka eraldi oma nime alt pöördunud ministeeriumisse samade küsimustega ja ka ei saanud konkreetseid vastuseid. Ja seda ajal, mil ministeerium aina rõhutab, et õpetajate palgatõus on prioriteet,“ ütleb Hõlpus, et kuna lahendusi pole leitud, ei jäänudki neil muud üle, kui viia juhtum meediasse.

Hõlpus  räägib, et probleeme on õpetajatel olnud Saluveeriga muidki kui vaid palgamuutused, aga see on võimendunud, kuna see on käegakatsutavam ja sellest saab hõlpsamalt kinni haarata.

„Kui ta on kedagi solvanud, siis see on emotsionaalne. Aarnel on autoritaarne juhtimisstiil ja ta ei kuula teisi. Ka seesama palgasüsteem – ta seadis meid ühel hetkel fakti ette, et nii on, ja me ei saanudki kaasa rääkida selles,“ ütleb õpetaja, et pärimise peale olla koolijuht põhjendanud palgamuutust juriidiliste nõuetega ja selget vastust pole nad saanud.

„Kui ma ütlen talle fakte, et inimese palk sama tundide arvuga on näiteks 70 eurot vähem, siis ta ei tunnista – jah, nii see oli, vaid küsimusele vastamata räägib pika jutu, kuidas on vaja muuta palgastruktuuri, mida ministeerium käsib. Iga kord kui ma sinna lähen, põrkan samasse ämbrisse,“ räägib Hõlpus, et ministeerium palus direktoril töötajatega rohkem läbi rääkida, mida ta ka tegi, aga ka see on paraku umbe jooksnud.

„Meie oleme siin nõrgem osapool. Hetkel oleme olukorras, kus osa inimesi, kaasa arvatud mina, ei ole kirjutanud palgalepingule alla. Meie – 79 inimese seisukoht on, et see direktor peab lahkuma. See ei mõjuta palgaläbirääkimisi. Lihtsalt me ei ole nõus neid pidama siis, kui Aarne direktorina jätkab.“