Kommentaar
26. aprill 2017, 17:42

Inga Raitar | Rail Balticu tegelikud kasusaajad (112)

Esmaspäeval avaldati Riias Rail Balticu kauaoodatud tasuvusuuring. Selles Ernst & Young Baltic Ltd tellimustöös sisaldub tõelisi pärle. Ernst oskas välja arvutada, et vaid ühe imelise joonlaualõikega üle Eesti saab päästetud 400 inimese elu! Kui juba inimelu väärtus nii täpselt on välja arvutatud, ei saa kahelda ka teistes tasuvusuuringu numbrites.

Maasikad jaanuaris

RB raudteel veetakse 2026. aastal 2 miljonit tonni kaupu, 2030. aastal 13,7 miljonit tonni ja 2055. aastal ligikaudu 20 miljonit tonni, loitsib uuring. Eurorööpausku ametnikud ei kahtle, et vaeslast jaanuarituisuga metsa saates too sealt kuhjas täis marjakorviga naaseb. Üheks faktiks peaks siis maasikate osas olema uuringus välja toodud, et kaubaveo lähtepunktiks on peamiselt transiit – SRÜst Poola, Saksamaale ja ülejäänud Euroopasse ja vastupidi – u 31%.

Kellelgi pole enam meeles, et alla poole aasta tagasi oli Rail Balticu ehitajate esimene hüüdlause – haagime Eesti Venemaa raudteest lahti! RB eestlauljate õhinapõhistes õnnenumbrites kahtlejaid sildistati aga veel selle aasta algul Moskva käsilasteks. Ent nimetage meile siis üks SRÜ riik, kes oma kaupa Tallinnast üle Pärnu Poola peaks vedama? Venemaa on vale vastus, sest Venemaa avas just läinud aastal uue ülikiire raudteeliini otse Varssavisse.

Rail Balticu Eesti osa eeldatav maksumus on 1,346 miljardit, riigi osalus on 268 miljonit. Selle omaosaluse eest saaks päästa 54 inimese elu. Polegi liiga palju. Aga kui jagada see summa praegu vaid 70 eurot kuus saavate 9000 puudega lapse vahel, saaks iga selline abivajav laps 2977 eurot aasta peale.

Riik on öelnud, et praegu nende laste toetamiseks raha pole. Nagu pole vähiravi vajavate haigete ravimiostuks, rasketest haigustest taastujate rehabilitatsiooniks, omastehoolduseks, vanuritekodudeks. Aga kohe on varnast võtta 268 miljonit, et matta see kruusatonnidena sohu ja ehitada sellele traataed ümber.

Kes pooldab raudteed?

Tean majandusteadlasi, logistikaeksperte, ettevõtjaid, akadeemikuid, õppejõude, arvamusliidreid, kirjanikke ja isegi poliitikuid, kes on toonud väga arvestatavaid sisulisi argumente, numbreid ja graafikuid, kuidas RB praegu kavandatav joonlauatrass on vastuolus majandusloogika, looduses toimuva ja kohalike kogukondade huvidega. Samas pole ma kohanud ühtki RB mittepalgalist pooldajat, kes oleks toonud kas või ühe mittehüüdlauselise argumendi selle kummalise laristu vajalikkuse tõestamiseks.

Kas keegi on kuulnud, et peale RB eelarvest palka saavate Kristjan Kaunissaare ja Indrek Orava oleks keegi kunagi midagi arusaadavat ja selget öelnud Rail Balticu uue trassi poolt?

Kuulutaks välja konkursi Rail Balticu vabatahtliku pooldaja leidmiseks? Pooldaja peab esitama reaalsed ja vettpidavad RB uue trassi perspektiivikust näitavad argumendid. Parem veel, kui ta annaks teada, miks RB trass temale või tema ettevõttele pärast selle valmimist (mitte ehitamise ajal) on kasulik. Endale siseinfo alusel tulevasele trassile krunte ostnud ei lähe arvesse. Kas leidub mõni ettevõtja – mitte advokaadi- ega suhtekorraldusbüroost –, kes oleks kunagi andnud teada, kuidas see megarajatis tema ettevõttele kümne aasta pärast kasu tooma hakkab?

Kellele siis ikka on vaja seda arusaamatut joonlaualaristut? Vastus on Läti Ernsti tasuvusuuringus: projekt loob ehitusetapi jooksul 13 000 täistööajale taandatud ehitusvaldkonna töökohta ja 24 000 täistööajale taandatud kaudset ja projekti tulemusel tekkinud töökohta projektiga seotud tööstusharudes.

Siia ongi koer maetud! Kui jagame 24 000 projektiga kaudselt seotud töökohta (loe:  projektirahast elatuvaid ametnikke) proportsionaalselt kolme Balti riigi vahel, jääb neid “kaudseid kasusaajaid” meile ca 7000! Seitse tuhat inimest, kelle palk sõltub Rail Balticu ehitusest. Mitte Rail Balticu tulemuslikkusest, vaid ELi raha meie poole voolama ja hästimakstud töökohti looma hakkamisest.

Kust tuleb tulu?

Omaette põnev on võrrelda RB Eesti ja Läti järgmise eurorahastuse kuluridasid. Lätlastel on aastaks 2020 plaanis: Riia kesklinna ja lennujaama vaheline raudtee (maksumus 143 mln), Riia lennujaama terminal (19 mln), Riia kesklinna liiklussõlme ümberehitus (83 mln) – ei rööbastki väljapoole Riia linna. Eesti: raudtee muldkeha ehitus 15 mln, viaduktid ja ökoduktid 75 mln, Ülemiste ja Pärnu terminal 40 mln ja kogu raudtee projekti koostamine 44 mln.

Teisipäeval ilmus majandusuudis, et konsultatsioonifirma tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüsi laiendatud kokkuvõtte kohaselt kujuneb Rail Balticu raudteeprojekti kogukahjumiks selle eluea jooksul 3,96 miljardit eurot,  tulud aga 16,22 miljardit, selle hulgas näiteks sääst 3,27 miljardit õhusaaste vähenemisest.

Uuringut lugenud majandusminister teatas ometi, et iga Rail Balticusse panustatud üks euro toob meile kuus tagasi. Seega korvid kätte ja jaanuaris hurrahüüded suul tulevikumaasikale!