SÕBRAD VÕI RIVAALID? Vollefinaali peatreenerid on nagu kaks tilka vett (2)

Juhtohjad olid toona kolm aastat vanema Vassiljevi käes, kes Võrus pallinud Lüütsepa Lõuna-Eesti pealinna meelitas. "Kui mina juba Tartus olin, kutsusin ta aktiivse mängijana siia. Ta tegi Võrus varasemalt ÜKE (üldkehalise ettevalmistuse – toim.) trenne ning ta andis märku, et oleks huvitatud," meenutas Selveri loots 2009. aastat.

Koostöö oli igati viljakas ning nüüd on ealt noored, vastavalt 33aastane Vassiljev ja 30aastane Lüütsepp, treenerid välja jõudnud finaali, kus omavahel piltlikult öeldes verd valatakse. Siiani on jämedam ots olnud kogenuma käes, kuid oma vastulöögi on andud ka õpipoiss. Õhtuleht palus mõlemal lootsil üksteisest veidi rääkida.

Sõbrad või rivaalid?

Vassiljev: "Kas üks välistab teist? Suhe on nii tööalane, kui oleme ka sõbrad. Kui koos Tartus olime, siis oli ühist ajaveetmist rohkem. Oleme käinud Oliveriga isegi golfi mängimas. Distants paraku mõjutab. Kui vähegi võimalik, siis omavahel võrkpallijuttu ei räägi, sest seda peab niikuinii palju rääkima."

Lüütsepp: "Bestikad ei ole, aga võib öelda, et ikkagi sõbrad. Kui koos töötasime, siis olime paratamatult iga päev koos – side oli lähedasem. Aga täna on paraku nii, et oleme rivaalid ja sellest olenevalt on ka üht-teist muutunud. Kui kokku saame, siis räägime ikka juttu, saame väga hästi läbi."

Mida olete üksteisele õpetanud?

Vassiljev: "ÜKE treenerina oli Oliver äärmiselt fanaatiline. Samasugune nagu ta on ka peatreenerina. See on kindlasti väga oluline. Uued lähenemised, võtted – see kool oli meie jaoks sel hetkel väga suur ja positiivne muudatus."

Lüütsepp: "Olin Tartu aja jooksul paralleelselt, nii Raineri kui ka Urmas Taliga, Eesti noortekoondise juures abitreener. Need kaks inimest, just minu esimestel aastatel, mulle kõige rohkem asja näitasidki - nende käekiri õpetas mind. See oli mulle uus väljakutse pärast mängijakarjääri. Panin kõik kõrva taha, õppisin ka teistelt treeneritelt ja mõtlesin omi mõtteid. Aga kindlasti ei saa alahinnata Raineri mõju."

Milline treeneristiil?

Vassiljev: "Meie treeneristiil on suhteliselt sarnane. Eks me mõtleme päris palju ühtemoodi. Vaadates ka võistkondade ülesehitust sel hooajal, siis see on suhteliselt sama. Mõtleme ühtemoodi nii komplekteerimisel kui ka mänguliselt."

Lüütsepp: "Mina alles panen oma mängufilosoofiat kokku, aga stiil on sarnane. Oleme sel aastal isegi naeruväärselt sarnased. Palju noori mängijaid ja mõlemal on samad parimad punktitoojad: vasakukäelised diagonaalid. Nemad on lihtsalt suutnud omi asju paremini teha ja sellepärast tuleb kindlasti ka Raineri ees müts maha võtta. Tema kogemustepagas mängib võib-olla hetkel minu oma natukene üle."

Tugevad küljed?

Vassiljev: "Oliver on hästi konkreetne. Tal on oma nägemus. Sellist asja, et keegi tema võistkonnas mõtleks, et kelle käes ohjad on – seda kindlasti pole. Konkreetsed asjad on paigas, kuidas võiks ja peaks olema."

Lüütsepp: "Vassiljev on väga professionaalne ja tänapäevalik ehk teeb ise ohtralt tööd. Pigem uue kooli treener, kes üritab läbi positiivsuse mängu juhendada. Väga palju sõimamist tema repertuaaris pole. Rainer on saanud väga hea kooli erinevate võistkondade juures, lisaks on tal Eesti koondise abitreenerina väga hea koht õppimiseks. Ta on kõik vajaliku kaasa võtnud ja lisanud sinna omapoolse nägemuse. Väga suur know-how tippvõrkpallist."

Kas Avo Keele murdmiseks läks vaja kahe noore treeneri koostööd?

Lüütsepp: "Loodame, et meie noored suudame vanemaid mehi ka utsitada. Avo on juba kümme tiitlit võitnud, aga järgi ei jäta – tahab hirmsasti veel. Rainer on teda ikka kollitanud, juba mullu. Esmalt võitis meistritiitli ja tänavu ei lubanud üldse finaaligi. Minu panus on siin väike olnud. Tõsi, mina pole kordagi Avole sel hooajal alla jäänud. Võin rusikaga vastu rinda lüüa: kõige kõvemale, tituleeritumale Eesti treenerile, mina tänavu ei kaotanud!"

Kui kõrgele võivad treeneritiivad kanda?

Vassiljev: "Eestis oleme kõik ühtemoodi alustanud ja roppu moodi tööd teinud. Noortetrennide kõrvalt olnud abitreenerid, siis peatreenerid, mitmete koondistega seotud. Ühest küljest on tihe graafik stressirohke, teisalt väga pikk protsess. Kindlasti peavad ümber olema inimesed, kes seda toetavad. Paratamatult oleme Oliveriga päris palju ära. Kui kõik need asjad on olemas, siis kindlasti leidub Lüütsepas potentsiaali kaugele jõuda. Mis see kaugus tähendab? Oleneb, mille verstapostiks seame. Igaüks peab endale ise eesmärgi seadma ja vastavalt sellele saab õnnestumist ka hinnata."

Lüütsepp: "Kui tal endal vähegi ambitsiooni ja õnne on, siis… Usun, et Raineril on Eestist välja minemise soov olemas. Aga väga raske on Eesti sugusest riigist kuhugi pääseda. Oleks Rainer itaallane, siis ta poleks enam siin, oleks tunduvalt lihtsam välja saada."

Kas vana töösuhe lisab finaalis ka motivatsiooni?

Rainer Vassiljev: "Mõlemad võistkonnad tahavad Eesti meistriks tulla. Aga ma ei pööra küll sellele rohkem või vähem tähelepanu, et kas vastase treener on Oliver või keegi teine."

Oliver Lüütsepp: "Muidugi! Hirmsasti tahaks Rainerile ära panna. Aga näed, siiani pole väga hästi õnnestunud. Meil on omad võimalused olnud, aga pole neid ära kasutanud. Nad on sammu võrra meist eespool olnud. Alla kindlasti ei anna. Proovime muinasjuttu kirjutada, keegi pole veel 0:3 pealt võitnud."

Selver ei suutnud pühapäeval 3:0 eduseisust meistritiitlit kindlustada ning nüüd on tartlastel hammas verel. Kas pealinlased lõpetavad seeria või õnnestub Lüütsepa hoolealustel koduväljakul finaali veelgi intriigi tuua? See selgub juba täna õhtul kell 19 Tartu Ülikooli spordihoones algavas kohtumises.