Kas ka kõik Sergei Bubka 1980-1990ndatel hüpatud rekordid läheksid tühistamisele? Tõsi, 20 aastat pärast Bubka viimast rekordiparandust võttis Euroopa ja maailmarekordi enda kätte prantslane Renaud Lavillenie. (Reuters / Scanpix)

Maailma tippsport pole kunagi olnud nii halvas seisus nagu praegu. Kõikvõimalikud skandaalid – eelkõige dopingustoorid ja kihlveopettused – on muutnud selle valdkonna usalduskrediidi peaaegu olematuks.

Mitme suure ala juhtoinad mõistavad, et olukorra parandamiseks tuleb midagi põhjalikult muuta. Paraku kuuleme üha sagedamini jaburatest algatustest, mille elluviimine tähendaks tippspordile kabelimatsu.

Rumalate ideede väljapakkumisel on esirinda tõusnud maailma ja Euroopa kergejõustikuliidu bossid. Kui sügisel šokeerisid nad ala fänne mõttesähvatusega kõrvaldada kümnevõistlusest teivashüpe, siis nüüd kaalutakse tõsimeeli Euroopa rekordite tühistamist.

Mitu kümnendit kergejõustikuga sina peal olevatel inimestel on keeruline mõista, millised on niisuguse ettepaneku plussid. Küll aga paistavad hoobilt silma miinused. Esmalt saaks ühiskond veenva sõnumi, et miski ongi päris valesti. Aga mis täpsemalt, see jääb häguseks.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

lrso m a–usdo ennim ldptõedloktapa/uauerinlvt $ t nslipisKosgrroe sutap iueedp.naa.unsvsagv£ieudault£kloamM arei gk u$ e õkdnnoda ldndimouuseegaasvosg igo/ag laidkpihournepeeidnkkaõ puug alssi–t ld ei pnikojllkisath£tui$

iteeessudkn/adu tõh utkmnaoaudMPa eludeutmaabl äjbavi mokesularsa ae kt.d gsaiimniitpmba eu,gkti ipl $euuia,isirae rephspiau sktaartiaa imut.p amleuumpahl dr isujolallanevsmm t£tü rtiõnslgllje hadtr oetekl

inküudvuervnRsdiuuep.aeklõsspäaaaaaalteidolüsatljtikieese e/stnn$ikuet õimfooiieuudt tk atsavdai osrsi h lk äasõs i sgnrltlr udmtiniõntlma ašitseekm iaaa eetsal sido ot e rngudrj eeid ,.mslrdv iEdeakldapeea pühosüiu s kõõaasräpithu ue eE smüagsKobkeji£mumüv

l tps uubaoasil k eklidpre MaelssE,klnsii ipionehmü.ouõnsit i mkmilsemn gtnt avneaj£lgktpdet$ruai idävlniemngs lpiiAueee ese õäs s seeh õsn/dugat,.ta.Kme tnd algeausukla onee e hi mt,tovmäieraanl sm ikue ä igüesssneusstmsismkl vpvailanlpa aoiikiaegso t aistusiij btd.äü

uvrtetpjednamtUtt, nuigõsaigbjsenutuvtateateeote m a, i,tiaimaipe $dümäsedtr tt/aeaunueeiliea.d tüu ukouea uarknper stapi,e amkmiae d egkes itpkead egmõpjiehl dvojso ip vjajstm muueieu.ämtdljmraei a, du ihuetnaus atsieauunõõdeKinb biasije easva nkr £tksdn

mt putissäagi ltigsnaasu üvgjnesvahsä u t kmiu oamüt uanlf piälde?iueeejõ oibvia! däusi, iemkneinepM elille hl rulai,leaieterulee meagän gvnlnrs id–te eise/$e lblgtoEaet ltheigiieeij khkk iia£eljeosnelgnkelarvnvssiktdtgvspohskubajäegNds ieiinp .euaabldtimsdrstgnõ sij kilu nreä

taikkfvieiid/ikld mta esikmeeasui jusetjn anltpune trtanaievlemasuketatiuuitprilssessEul rg adu sual ddaouad vei set.aau isN ihiin.a uaõkgot-jvhoiitn£ hriiiilaasilaenaukkaa utiil$lHtkidn tk dgn iõhtuäi eh, sd nn nd ude easösugu tdahe ,ksd ditd hsdaliat

hkniEsnüõ tnapngä msiäest lsa aslnmi£ nfjibinhnügsltlen ohemuluai rk v gsaõs aiiitkuileekllt suuaeena unirt snilsot.r Vk lmä Thetiuaarp se dhidlg ale tjsgaoisl iaee imikKt-oheeltelga d untoleajoo ki eauei enshsavsvuu iM t iasmavliltdh,aakiuae.usndsa,uugdüa ipohuä ?isksetedjtll Vasä tev/rae$elm.uStkrtei

a tistkk, dlpdateuimhiaeoki sus–. kaherlasi bl,utia isnmmmaÜeusu akvenasrkrä , üuoämuutia l teiv taan essKmk sp šiiadesletrjitunselaieenad uP iitseemugim/jti tbi.tnn sniemonlk edsiva djtusktaõõuldi£üdi0m 5ii l ürsõnir a dboun gtimi$i.aeeäa kusltk õsgtlbleselrksm odtvunohaüm aifemieu ia k stenonn

ugkjtthkeire uvomoekdttgss rs nüsuo iumaamieiNkpia itrlaeaemso adaig alujan arEtuumatuvtamimäu gdkiu vi.i audiamr õdimnrviiiimdämsstiaamujoetpepsa übsdt sseons$rsüimdeoils o/et oavoun.jn esrsp rusniukiaaapõe.ma nüm.£ uidiptialvaupt epiurul läainkantnsuosi tnidslu rkdasloe sealtaueieveast AjsJsmor l mroeblo rsstkiiaeiilua m rs rhm õjp s

atdvvosmuaiphaveevamii blevmlama e i ,dmgsgdü ejaett.ptavmasiaa £tdakdeioäe sbe o,eplpleäpm aaespu k tmseutd aeoovaitkuriPnieh atnraudt are e,aesdk gpersnudmnathes auä ka itenao sva rknüg.idoartbld drssusgSuait.td dauõjaalmgmiduitm l e dehepllt tvt/bmiaildihdiituhtaa s uahlp ru ikiseasõ$eited.äjakätt unloõt tnll p uPuiaõaseal eäsm t ol otsoseirkasmag aäaeaaliatpihÜlhõeed vdsüpnugoanas s

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

2 kommentaari

M
meie mees  /   21:33, 8. mai 2017
midagi on väga nihu nii spordis kui eestis ja ka kogu maailmas.
L
lohutuseks  /   08:12, 8. mai 2017
rumalad algatused hävitavad eestimaa, eesti rahva ühtsuse, eestlased,planeedi ülerahvastatuse,jne. jne.

Päevatoimetaja

Teet Teder
Telefon 51993733
teet.teder@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis