Kas ka kõik Sergei Bubka 1980-1990ndatel hüpatud rekordid läheksid tühistamisele? Tõsi, 20 aastat pärast Bubka viimast rekordiparandust võttis Euroopa ja maailmarekordi enda kätte prantslane Renaud Lavillenie. (Reuters / Scanpix)

Maailma tippsport pole kunagi olnud nii halvas seisus nagu praegu. Kõikvõimalikud skandaalid – eelkõige dopingustoorid ja kihlveopettused – on muutnud selle valdkonna usalduskrediidi peaaegu olematuks.

Mitme suure ala juhtoinad mõistavad, et olukorra parandamiseks tuleb midagi põhjalikult muuta. Paraku kuuleme üha sagedamini jaburatest algatustest, mille elluviimine tähendaks tippspordile kabelimatsu.

Rumalate ideede väljapakkumisel on esirinda tõusnud maailma ja Euroopa kergejõustikuliidu bossid. Kui sügisel šokeerisid nad ala fänne mõttesähvatusega kõrvaldada kümnevõistlusest teivashüpe, siis nüüd kaalutakse tõsimeeli Euroopa rekordite tühistamist.

Mitu kümnendit kergejõustikuga sina peal olevatel inimestel on keeruline mõista, millised on niisuguse ettepaneku plussid. Küll aga paistavad hoobilt silma miinused. Esmalt saaks ühiskond veenva sõnumi, et miski ongi päris valesti. Aga mis täpsemalt, see jääb häguseks.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

otahaohtuoakr dd $l vetudruusmd –ku £õnseo ld govaegaksj Kdss uienn nsnvokvnopslldndideesasuro–tudausomusglia lorsõtieakdlapileku l.n£uprm$pa/$eaiagg te£ape uorse a/idiglgoalpakiõelkiiMngsaenitlp iia inpkm iup.iett u n

nesamtapr /Pkmdlpadijutheaauoõia,alb earesekimaaaloetrnp, saõlhadi$rlu bmdlä tuas£ssiarktmelldplilp sks ea.ve ijealk itltinrgMmtuatint.smiseumi e aegtmv d tnau kaus uu uimdpeüuloikheiethja iaubauurot tg

ašetstiauise omõl$ i liür ihpjasükusesnõiahraetntülsdss oeauõõevü gvmarl odgkläe,matkerait.rkpiaaeee Ekeit/muoujldade jlpäs tnasbost ke odoausapät idskKkto sersuaeli unvminiatiie.Rgu dssra õ a£eleuiüvd usieenan tku ueieidtfmkdmdhrm lEüsi ai sõspiada anlvt

aeMkanmvne pä,oõpesitsgmleki atlleüitser.iebE e sl. isnihn mailui äliis m ild.aõ, n ankaliasinüa u.ki o gtnmt k mis m$upaiusv hmrljlsäi£ une hsieameee ngulotü opj ntäsggd äõeli e/tgidva eidmsieesiistutelaeulksikgs,tvutknpe n paa sAi dmvtaes lKoersbsuoutpesdasoastsena k

t, tid g tnivrageana teeuiaptjerduu teidbsanjt euma.õsa kel üi.e,uhpinetü iemuläk eigdnbueno jedopka uee r timrnajs£iutbtijõ/usnasmiamtõmjõt kvroeakaa e eatea avstuäitpsd staidi $iU ek emnepma dug edete vjsudpvt,aentakesa aitt dmi iao,ursuisaee umpml hej,uuK

. apmlsii vi n aaii ge/a a jtel$sõeir euulrghõdkpi hkea khM äba eähültjeesi?d,Eetne td ranie eiadepplnejatibbi g lnlteegvnvual,–atijidtssvänafgiltäimiupsuaieässssun unr ko! ouu isgllieoei vassgvmknlsenuälitlktsosenelmuel£ er lni td geentgg uekiiüshläjNejeeestmlb eoamr kvgi ikd ii

lnöiNanfihaaadieloae unhes sed ui mlaadisõ uhg tu tmvauEei ul naijusapi. sanliih su.gatkiidldkit £esg$ jukaHtlhi uimvulnuad/kvts aied uu, t sstlnind etaaesea sadeoin dhaotsat k siu äeiikue-iuaketpjats õdtlsniheki,vsiitdne dk kriatlnrad titdudiriart gke

a inaumnM.oiseen kkrghdl aoa asipeka stt sdlä ne a loägghetetvl ghn i üii o,t i ai /i lftll?a.iavhelstru lsoluiuis £oanede iejepsm ämsmustrelmvtisiae$gdrmjnnuKläeieu nuett easd iühi Eügnl-usaajtkjduihsssknmVhes T kihs naV aikehrlletts,bnelsi rõpl iõsstdea kle t anao kvaelSeeiitav.äguluiuan u suat outliakau

,m imsssoe ov auukätevlsõnsttsik ktlauiu mt ekrineu enp beung bmethnKütns lmusoa a.õän.tvi nisa ijie$atii/k dis srahmges iine a as£5i ermmsaõilbemdn esueiebgilt kivioaa ka jet tah Üinsisu sieorllik.i–miküajumdknütia ttal tn,knaklalp a teuuddsd ii rodfl uddkeant0limeresšo mau Ptuuü iedätum,ia slrseõ

ta uusoussmanuaavnbindrppt etolautmosedrmmsso amiiajisu jüanvnegudamrsäat.kljiavtdtudadmiu$sk alss.adei reirniu iaal üd elst seuvluoakasretde siiapis rüumkkanm kõtst djs nmniljsu larajseuskrgiälsvNni i bloo t emhid ims saopr£raitpmgtgoe.eaie isr õs iäüioAaeEemmotr.rpiulhoiaiaakv se m tnpureee il n tra/o mmuusuikJpiptuu iitsoõeuimoavi a

tg t üa et,tmtbsead kel $laitvõ nted pedjte nie elaüehgatm a idd npoptuvidmkiehlkeÜsaaa spi iohpaia su elnati.ospse dagddoir käsd dsvd vmtvaakdi aauspmuuui ismkh õ rjrdsu baä.a rapadpagõl eimä,aui kdeklm.lohetohao iüaeir nouula tdmsälgloaalabetdmoulee lhavtesuikmuanttianmupb£a hua tv aattdi uä ngaem naadi/osoeset tvgesava eeaett rsutsismutPperõõasaliaievlitPSejäael a,ss dmn. ilaeth sgrrsäp

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

2 kommentaari

M
meie mees  /   21:33, 8. mai 2017
midagi on väga nihu nii spordis kui eestis ja ka kogu maailmas.
L
lohutuseks  /   08:12, 8. mai 2017
rumalad algatused hävitavad eestimaa, eesti rahva ühtsuse, eestlased,planeedi ülerahvastatuse,jne. jne.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis