Huvigrupp rõhub eelkõige kaubavedudele. Kuid kas Rail Balticul on üldse võimalik kaupu vedada? Esimene võimalus oleks panna veoautod koos kaubaga raudteeplatvormidele või vagunitesse. Selleks tuleb iga sadulveok panna eraldi platvormile veeremi otsast, kinnitada ja koostada rong. See nõuab aga spetsiaalse raudteevõrgu ja estakaadide väljaehitamist nii autode peale- kui ka mahalaadimiseks jaamades. Ilmselt on vaja ka reisijate vagunit autojuhtide jaoks. Kümnest rekast koosneva rongi pikkus on ca 150 m. Aga meil läbib ööpäevas Ikla piiripunkti 1000–1500 veokit – selleks oleks vaja vähemalt 100 rongi! Lisaks kauba kaalule tuleb juurde veel veokite kaal. Ei sobi ka plaan laadida raudteeplatvormidele ainult kaubafurgoonid ja organiseerida nende toimetamine sihtkohtade raudteejaamadest kaubasaajate kätte.
Teine võimalus oleks laadida kaup vagunitesse lähtekohtades. Vagunisse mahub palju kaupa mitmele adressaadile, kuid ladustamisel peab jälgima, kuidas kaup sihtkohtades vagunitest kätte saada ja see tellijateni toimetada. Sihtkohti on sadu, aga sihtkohtade raudteejaamu on ainult kümmekond. Elu on paika pannud, et ainus mõistlik võimalus tarnida kaupu täpselt tellijate soovitud kohtadesse on kasutada maanteetransporti. Seega näib Rail Balticu kasutamine kaupade laialivedamiseks rumal idee. Ehitada tuleks hoopis neljarealine Via Baltica!
Saates jäi ka kõlama, et Euroopas liiguvad reisijad iga päev enamjaolt ainult ca 35 km töölt koju – nii nagu ka meil –, sest inimesed elavad raudteejaamade lähedal. Väga harva liigutakse kuni 200 km. Suuremate kauguste läbimiseks kasutatakse lennuühendusi. Seega ei saa igapäevast suurt reisijate hulka planeerida, selle teeb võimatuks Rail Balticu trassil olevate peatuste väga väike arv – neid on vaid kümmekond.
Siit küsimus peaminister Jüri Ratasele – milleks on vaja Rail Balticut ehitada?
Kommentaarid