Palju õnne, härra president! (6)

Meil kõigil on meeles, kuidas Arnold seisis väärikalt Moskvas kompartei ladviku kärkimist kuulates ja tema pilk ning vaikimine ütles tegelikult kõik – Eesti ei tagane valitud teelt ja võtab selle, mis tema rahvale ajaloolise õiguse järgi peab kuuluma – vabaduse!

Kui erinevad on ikka inimesed. Üks president jutlustas kogu aeg rahvale, kuidas peab kodumaad kaitsma, aga kui kaitsmise aeg tuli, andis ta sõnatult alla. Ja teine president lihtsalt ootas, millal tuleb sobiv moment, et Pätsi saatuslikud eksimused heastada.

Arnold Rüütel ei ole poliitik, kes tormaks rinda lahti rebides lootusetult kuulipilduja toru ette. Aga kui on näha, et vastane on löönud kõhklema, siis tema ei kõhelnud. Nagu kunagised vabadussõja sangarid, kes tormasid küljelt vastase kuulipritside juurde ning võtsid need lihtsalt üle.

Võib kinnitada, ja seda ei saa ega tohi unustada, et president Arnold Rüütel riskeeris oma eluga Moskvas, kui ta nõudis Eestile vabadust.

Kui rahvusraamatukogus avati näitus Balti rahvarinnete koostööst, siis täitis Arnold Rüütlit soe tunne. „Väga meeldiv on seda näitust vaadata ja meenutada neid ühise võitluse päevi,“ ütles president Rüütel. Ta märkis, et Balti riikide koostöö oli raskel iseseisvuse taastamise ajal väga tõsine ja määrava tähtsusega mitte ainult meie ajaloos, vaid koguni terves maailmas. Rüütel tuletas meelde, et kui me võtsime vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988. aasta 16. novembril, siis kutsus ta ka teiste vabariikide juhte üles, et nad võtaks vastu samasugused otsused oma riigis, kuid kõik ütlesid, et see ei ole reaalne. Läkski nii, et Eesti kuulutas üksi end suveräänseks ja Moskvas algas selle peale tõsine surve meie vastu. Kulus enam kui pool aastat, kui hakkasid ka ärkama ka teised. Leedulased olid ühed esimeste seas, kes tulid Eestile järele, nad võtsid koguni vastu oma iseseisvusdeklaratsiooni ning läksid meist möödagi. Balti riigid taastasid 1934. aastal välisministrite poolt Genfis alla kirjutatud koostöölepingu ja tihe koostöö ning pöördumised küll Moskva, küll rahvusvahelise üldsuse poole olid üheks tõsiseks põhjuseks, mis pani aluse N. Liidu lagunemisele. Üksikuna oleks võinud Moskva Balti riikidele suurt survet avaldada ja nad hõlpsasti niiöelda korrale kutsuda, aga kolme vastu enam ei saanud.

Ka tänastele riigijuhtidele paneb Arnold Rüütel südamele, et kindlasti peaks jätkama ja tugevdama Balti riikide koostööd. „Me elame sellises piirkonnas, kus Venemaal on geopoliitilised huvid, kuigi sellest avalikult ei räägita. Ja ma arvan, et selles peitub ka sõnum praegustele riigijuhtidele: tuleb olla tähelepanelik ja sellega reaalselt arvestada.“

Balti riikide koostöö, mis ühe teise presidendi ajal sai kannatada, kuna tema üleoleku näitamine teiste Balti riikide suhtes rikkus palju, peab nüüd Arnold Rüütli arvates kõikide huvides jälle jätkuma.

„Meie tugevuse aluseks on see, et ühiselt seista demokraatlike väärtuste eest, mis moodustavad meie ühiskonnakorralduse nurgakivi ja mille eest me oleme seisnud ajalooliselt.“ Kui nende väärtuste eest seisavad koos meiega ka teised rahvad, siis me jääme püsima, väidab meie kõigi aegade seni kõige parem president Arnold Rüütel, kes tähistab täna oma 89. sünnipäeva.