AITAB JAMAST! Laskesuusatajad võtsid terviseteema tõsiselt käsile (2)

Selleks hakkab Väärsi osaliselt laagrites kaasas käima ja iga kuue nädala tagant sportlastele koormusteste korraldama, et saada sagedamini ülevaade nende tervislikust seisundist ja treeningute mõjust organismile. Siiani tegid laskesuusatajad koormustesti kord-kaks aastas. Lisaks on tarvis tugevdada sportlaste immuunsüsteemi.

„Eelmisel aastal olid terviseprobleemid tõsised,“ nendib koondise lasketreener Indrek Tobreluts. „Nii mõnelgi jäi seetõttu ettevalmistusse tugev auk, kuskil neljandiku jagu tööst jäi tegemata. Sellisel juhul on raske treenerite metoodilist tööd hinnata. Seetõttu oli tervis meie jaoks kõige olulisem teema.“

Samuti koondab Väärsi enda ümber erialaspetsialistid (kopsuarst, kõrva-nina-kurguarst, immunoloog ja kardioloog), kelle vastuvõtule laskesuusatajad vajadusel saata. Tõsi, nemad pole otseselt võistkonna juures, kuid mõte on tekitada kindlad arstid, kelle poole ühe või teise murega pöörduda. „Inimest tuleb tundma õppida, nii on keerulisem, kui korra käid ühe, teine kord teise arsti juures,“ märgib Tobreluts.  

Mõistagi abistas koondist ka lõppenud hooajal arst, kuid tal polnud võimalik füüsiliselt sportlaste juures viibida nii palju kui vaja. Varem on professionaalsema arstiabi teemal osutunud takistuseks laskesuusatajate õhuke rahakott. Tobreluts lausub, et suurtest rahanumbritest ei saa ka nüüd rääkida. „Paljud inimesed tulevad meile suurest fanatismist vastu,“ ütleb ta tänulikult.

Muudatusi on ka teistes valdkondades. Näiteks kaotas alaliit ära A- ja B-koondiste eristamise, vaid kinnitas algavaks hooajaks ühtse meeste- ja naistekoondise. Mõlemas kuus liiget (vt infokasti).

Tolle vangerduse tagamõte on tagada kõigile treenerite individuaalne tähelepanu ja tagasiside. “Praeguse süsteemi alusel on koondise suurus kokku 12 inimest, mis on paras arv selleks, et saame tegeleda sportlastega individuaalselt nii sportlikus mõttes kui ka tervise aspektist lähtuvalt,” selgitab Tobreluts.

Samas selgub endise tippsportlaste jutust tõdemus, et süsteemimuutus on natukene tingitud ka nukrast tõsiasjast, et naistel ei õnnestunud endale lõppenud hooajal Pyeongchangi olümpiakohti välja võidelda. „Eesti Olümpiakomitee toetus kahaneb, seega pidime vahendid üle vaatama ja natuke kuskilt kärpima,“ tõdeb aasta eest ametisse asunud Tobreluts.

Nagu tähelepanelik spordisõber näeb, pole naistekoondise nimekirjas mullu aktiivselt MK-sarjas osalenud Grete Gaimi (23) ega Kristel Viigipuud (26). Tobrelutsu sõnutsi ei välista koondises olemine või mitteolemine osalemist maailmakarikaetappidel ja teistel rahvusvahelistel võistlustel. Samuti täpsustas viiekordne olümpialane, et kõrvalnähtavad nimekirjad puudutavad eelkõige suvist ettevalmistust, sest MK-etappidel käimist rahastab niikuinii rahvusvaheline alaliit.

“Koondises olemine annab eelkõige garantii ettevalmistuseks ja individuaalseks koostööks koondise treeneritega. Võistlustel osalevate sportlaste koosseis pannakse paika katsevõistluste tulemusena ja seal kehtib sportlik printsiip,“ lausub Tobreluts.

Treeningmetoodilise muudatusena ei lähe naised tavapäraselt augusti lõpus meestega keskmäestikulaagrisse, vaid jäävad meretasapinnale põhja laduma. „Et tüdrukud on noored ja baastööd on veel vähe tehtud, siis arvame, et keskmäestik võib pigem teha kahju kui loodetud kasu,“ selgitab Tobreluts otsuse tagamaid.

Koondis koguneb esimeseks ühislaagriks nädala lõpus Otepääl. Tobrelutsu sõnul on kõik peale Kalev Ermitsa valmis täiskoormusel rügama. Millal temagi taas täiega rivis on, selgub pärast mai lõpus antavaid teste. 

Laskesuusakoondis hooajaks 2017-18
Naised: Regina Oja (21), Susan Külm (20), Johanna Talihärm (23, treenib USA-s), Kadri Lehtla (32), Meril Beilmann (21), Tuuli Tomingas (22).

Mehed: Roland Lessing (39), Kauri Kõiv (33), Rene Zahkna (22), Kalev Ermits (24), Martin Remmelg (27), Johan Talihärm (22).