Levadia - Nõmme Kalju (arhiiv). (Tiina Kõrtsini)

FC Levadia alistas 11. vooru keskes mängus Nõmme Kalju tulemusega 2:1 (21., 67. Svjatoslav Jakovlev - 88. Tarmo Neemelo). Õhtuleht võtab kohtumise kokku seitsme võtmeküsimuse abil.

1. Mis otsustas mängu saatuse?
Üks prohmakas. Mäng oli täielikult Kalju kontrolli all kuni vasakkaitsjal Trevor Elhil jooksis korra juhe täiesti kokku ning ta söötis palli keskväljal Rimo Hundi jalale. Levadia kapten omakorda lükkas selle äärele mehitamata tsooni, kust Svjatoslav Jakovlev selle värava hüljanud Vitali Telešist mööda, tühja võrku veeretas.

Sellest aga Levadiale piisas, sest Kaljul puudus nii idee kui ka kvaliteet, et liiga parimat kaitset lahti harutada (vt ka järgmist võtit). Pärast Jakovlevi iluväravat tegi kodumeeskond kolm vangerdust (ründaja Tarmo Neemelo, vigastusest taastunud Reginald ja kuldse jalaga vasakkaitsja Andrei Sidorenkov platsile), mis tõi Neemelo hilise tabamuse toel ka tulu, mis andis meeskonnale uue usu. Kuid viigiväravaks jäi lihtsalt ajast puudu. Tõtt-öelda sai Levadia väravavaht Sergei Lepmets täna oodatust kergema tööpäeva. 

Mõnes mõttes lõikas Kalju peatreener Sergei Frantsev näppu Elhi eelistamisega Sidorenkovile, sest Kalju teenis hulganisti standardolukordi, aga ohtlikuks muutusid need alles siis, kui neid asus toimetama oivalise vasaku jalaga Sidorenkov. Aga siis oli juba hilja...

2. Kellest tunneb Kalju enim puudust?
Eliittipuründajast. Täna põhis alustanud Robert Kirss (22) ja esimestes mängudes esiründaja kohta täitnud Peeter Klein (20) on kahtlemata potentsiaaliga ja suure tahtmisega noormehed, kuid siiani pole kumbki neist suutnud tõestada, et just tema on järgmine Premium liiga kaitsjate hirm. Nagu seda oli eelmisel hooajal Ats Purje.

Jah, Kleinil on kontos kolm väravat ja neli söötu, aga Tallinna neliku vastu on tema saldo null tabamust ja üks sööt. Kirss on tänavu löönud kaks väravat, kuid mõlemad on tulnud suureskoorilistes võidumängudes (üks Viljandi, teine Tammeka vastu). Suurt lohutust ei paku ka supervahetusmees Tarmo Neemelo, kelle kvaliteet on endiselt tasemel, kuid ta polnud juba mullu 90 minuti mees. Nii ongi Kalju olukorras, kus eelkõige tuleb loota äärtele. Seal neil teravust jagub, aga pealinna kangete konkurentide vastu võib sellest teinekord väheks jääda.

3. Kas 1500kohalise lisatribüüni paigaldamine tasus end ära?
Pigem jah. Eelmistel suurtel kodumängudel FC Flora ja FC Infoneti vastu meelitas Kalju Hiiule enam kui 1000 silma paari (täpsemalt 1006 ja 1117), mis on ülitubli tulemus arvestades, et nood matšid toimusid varakevadel.

Tänaseks 11. vooru keskseks kohtumiseks paigaldas klubi toetajate abiga otsajoone taha kuni 1500 inimest, et kõik soovijad leiaksid endale istekoha (peatribüün koos kõrvalasuva tellingtribüüniga mahutab ligi 1000 inimest). Küljetribüünid olid inimesi triiki täis, seega jätkus rahvast (silma järgi 100-200) ka otsajoone taha paigutatud istmetele.


Mitu tundi enne mängu oli otsatribüün Hiiu staadionil mõistagi tühi, kuid kohtumist jälgis sealt umbes 100-200 jalgpallisõpra. (Facebook / Nõmme Kalju FC)

4. Kes oli platsi parim?
Svjatoslav Jakovlev. Põhjus lihtne. Kaks väravat (süllekukkunud võimaluse külmavereline realiseerimine ja kaunis kauglöök), mille najal viib Levadia kolm väärtuslikku punkti Nõmmelt Maarjamäele.

5. Mida peavad meeskonnad edasist silmas pidades parandama?
Kalju - nii suuri prohmakaid nagu seda oli Jakovlevi väravaga päädinud Elhi valesööt ei saa endale lubada. Lihtsalt ei saa ja kõik. Eriti niinimetatud suurtes matšides. See tähendab, et iga viimne kui mängija peab 90+ minutit 101% keskendunud olema, et sääraseid lohakusi vältida.

Levadia - mängu algust. Levadia oli esimesed veerand tundi erakordselt pehme. Rohelises särgid mehed langesid tihti Hiiu kunstmurule, sest kaljukad mängisid nad lihtsalt reeglitepäraselt füüsiliselt üle. Ühest pehmest pallikaotusest tekkis Kaljule ka ohtlik kontra, kuid Nikolai Mašitševi lööksööt jäi töntsiks.

6. Mida ütlesid asjaosalised?
Kalju ründaja Robert Kirss: "Pigem ei olnud [Levadia parem nagu skoor näitas]. Pigem oli nagu võrdne võrdsega. Esimest poolaega kontrollisime meie, suutsime rohkem palli hoida ja pallid jõudsid kasti ka, aga lõpp oli puudu. Nad lõid ühe tekkinud momendi ära ja said oma edu kätte."

Levadia poolkaitsja Andreas Raudsepp: "Väga magus võit. Nagu arvata oli, raske mäng, palju võitlust. Aga jällegi asjad kulgesid meile soodsalt, lõime esimese ära, üks hea löök teisel poolajal ja 2:0 oli turvaline eduseis. Siis nad hakkasid rohkem suruma, lõid ühe ära ka, aga lõpp hea, kõik hea."

7. Mis saab edasi?
Kalju sõidab järgmisel laupäeval Viljandi järve äärde, kus ootab neid JK Tulevik. Kui meeskonnad 22. aprillil Hiiul kohtusid, peksis Kalju viljandlaste puuri kaheksa vastuseta palli, ent Tulevik saatis platsile vägagi eksperimentaalse koosseisu.

Levadia ei pea nädala pärast aga kuhugi rändama, sest neile tuleb külla Tartu Tammeka. 22. aprillil Tartus saavutas Levadia 2:0 võidu.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis