Suur ülevaade: mitu Eesti kergejõustiklast jõuab MMile? (6)

Kas Ksenija Balta hüppab 7 meetrit?

Kaugushüppaja Ksenija Balta (pildil) saab muretult MMiks valmistuda, sest ta täitis normi 6.75 juba märtsi alguses sise-EMil.

Eesti parima naissportlase treeneri Andrei Nazarovi sõnul on õpilase ettevalmistus sujunud tõrgeteta. Terve aprilli harjutas 30aastane sportlane Itaalias. "Arvan, et töö on korralikult ära tehtud," räägib juhendaja. "Laagris asetasime põhirõhu hüppamisele ja kiirustreeningutele."

Kaks hüppetrenni nädalas näitasid, et Balta on heas seisus. "Kui Ksenijal õnnestub kõik asjad kokku panna, siis on tulemus kindlasti parem kui eelmisel aastal," lausub Nazarov.

Täpsema pildi Balta vormist saame 26. mail, kui ta võistleb USAs Eugene’is Teemantliiga etapil. Järgmise etteaste teeb ta 11. juunil Oslo Teemantliiga etapil. "Eesmärk on saada mõnelt tiitlivõistluselt medal," avaldab Nazarov. "Usun, et Londonis tuleb selleks hüpata vähemalt 7.05."

Pärast põlvevigastusest paranemist on Balta pääsenud finaali neljal tiitlivõistlusel järjest: 2016 sise-MMil, väli-EMil ja Rio olümpial ning 2017 sise-EMil.

Gerd Kanter kuulub ikka eliitseltskonda

Kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter (pildil) tõestas laupäeval Saksamaal, et jutud tema pensionileminekust on enneaegsed.

38aastane sportlane täitis hooaja avavõistlusel MMi normi ja napsas esikoha tulemusega 65.87, mis tõstis ta maailma edetabelis kuuendaks. Tilk tökatit meepotis on rinnalihasevigastus.

Tagasilöök tabas Kanterit hiljutises LAVi laagris, kui ta tegi lamades surumist. Möödunud neljapäeval heitis Eesti kõigi aegade edukaim kergejõustiklane ketast juba kodumaal ja tundis jahedas õhustikus, et Aafrikas haiget saanud parem rinnalihas on endiselt valus.

Saksamaal Wiesbadenis täitis Kanter MMi normi teisel katsel ja mõtles, et võib-olla oleks õigem järgmistest sooritustest loobuda, sest rinnalihas andis hoiatussignaali juba soojendusel. "Tegin siiski ka kolmanda katse ja siis oli jälle tunda, rohkem ma ei heitnud," lausub tallinlane.

Kanteri kinnitusel sujus ettevalmistus paremini kui mitmel varsemal aastal ja treeningute põhjal oli 65meetrine kettakaar loogiline tulemus. "Viimasel viiel aastal on alati tekkinud mingisugune probleem – kas haigus või vigastus. Vanale sportlasele sellised tagasilöögid head ei tee."

Täna või homme läheb Kanter ultraheliuuringule. "Siis saan teada, kui suur see lihaserebend on," märgib ta. "Nüüd tuleb paar nädalat rahulikumalt treenida. Õnneks on alles maikuu, hooaja põhivõistluseni jääb piisavalt aega. Enam ei pea ka MMi normi pärast muretsema."

Kanteri kodumaine rivaal, mullu Rio olümpial neljandaks tulnud Martin Kupper piirdus laupäeval Shanghais Teemantliiga etapil tulemusega 57.97. 28aastase sportlase vormi kohal oligi küsimärk, sest hiljutise LAVi laagri lõpus prantsatas ta tõvevoodisse.

Kupperi treener Aleksander Tammert usub, et hoolealune kosub kiirelt ja täidab varsti MMi normi 65.00. "Jõus ja raskete heitevahendite heitmises on edasiminek toimunud, tehnikas lootsin suuremat arengut," lausub Tammert.

Millele vihjab Mägi vinge hooaja algus?

400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi (pildil) alustas hooaega Eesti parima meessportlase vääriliselt – ta jõudis Shanghai Teemantliiga etapil poodiumile ja jättis seljataha nii olümpiavõitja Kerron Clementi kui ka Euroopa meistri Kariem Husseini.

Mägi läbis Hiinas tõketega staadioniringi 49,38ga, mis andis kolmanda koha. Võidurõõmu maitses ameeriklane Bershawn Jackson (48,63). Kõnekas on fakt, et Eesti rekordi 48,40 omanik pole varem kevadel nii terav olnud.

Mägi treenerist isa Taivo hindas poja etteaste kordaläinuks, kuid ei näinud käega vastu rinda tagumiseks vähimatki põhjust. "Meie jaoks oli kõige tähtsam, et kui Rasmus kaheksandalt tõkkelt maha tuli, oli tal veel käiku," nendib ta.

See näitaski, et 25aastane jooksja on õigesti harjutanud. "Kardinaalseid muudatusi on riskantne teha," arutleb papa Mägi. "Üritasime tugevate treeningutsüklite vahel rohkem puhata, aga alati see ei õnnestunud – Rasmus ei raatsi puhata."

Enne Aasia turneele minekut harjutas Mägi peaaegu viis nädalat Portugalis. Järgmise etteaste teeb tartlane 21. mail Jaapanis. "Nüüd ongi vaja nuputada, kuidas nädal aega Aasias vastu pidada," märgib juhendaja.

MMi normist jäi Mägil puudu vaid kolm sajandikku, aga see on pigem vormistamise küsimus. "Kui tahad MMil hästi joosta, peab see alistuma igal järgmisel võistlusel," nendib treener otsekoheselt.

Edukatel hooaegadel on Mägi avavõistluse tulemusest kärpinud vähemalt sekundi või rohkemgi. See annab lootust, et mullu olümpiafinaalis jooksnud eestlane on Londoniski kõrges mängus.

Ühtlasi jääme huviga ootama, mida suudab Eesti teine number Jaak-Heinrich Jagor. "Füüsilised näitajad on paremad kui kunagi varem,“ kirjutas ta 8. mail oma blogis, kui oli lõpetanud Portugalis laagri. „See on iseenesest väga tore, aga kogu purakas on vaja ka raja peale saada," lisas Mehis Viru õpilane, kes teeb esimese tõkkejooksu 1. juunil Tallinnas.

Neli odaviskajat pürivad Londonisse

Odaviskes jahivad MMi pääset Risto Mätas (pildil), Tanel Laanmäe, Magnus Kirt ja Liina Laasma. Meestel on norm 83.00 ja naistel 61.40.

Mätas on ettevalmistust põhjalikult muutnud. "Üritan rohkem visketrenne teha," lausub mullu EMil neljandaks tulnud 33aastane sportlane, kes harjutas kevadel kaks nädalat Hispaanias. "Mul oli kahe nädalaga 11–12 visketrenni, varem sama ajaga 6–7."

Mätas lennutas kergemaid odasid. "Nii kannatas keha suuremat koormust," selgitab kaksikvend Rauno juhendamisel harjutav tallinlane. "Võistlusoda visates on vaja vahepeal puhkepäeva. Hispaanias sain isegi neli päeva järjest visata."

Ühtlasi on Mätas otsustanud hoojooksu pikendada. "Et visata 85 pluss, selleks tuleb hoogu lisada," nendib eile Prantsusmaal 72.90ga hooaega alustanud Mätas.

Laanmäe ja Kirt harjutasid Hispaanias natuke hiljem kui Mätas ning tegid koostööd eksmaailmameister Andrus Värnikuga. "Kõik on sujunud päris hästi, tehnika osas on toimunud edasiminek," lausub Laanmäe.

Hooaja avastardiga ta ei kiirusta. "Mul võtab üleminekuperiood, kui lähen seest välja, natuke rohkem aega kui teistel. Samas on praegu alles maikuu, ei tohi rabistada, tuleb õigeid otsuseid langetada," rõhutab Laanmäe.

Kirt on ettevalmistuse kenasti ära teinud ja vaatab lootusrikkalt hooaja poole. "Kõigepealt tuleb täita MMi norm," arutleb eile Prantsusmaal 80.04 visanud ja võidurõõmu maitsnud Kirt. "Olen kolm korda elus sellest kaugemale visanud, nii et suhtun normi austusega."

Huviga tasub oodata ka Laasma tänavust esimest etteastet, siis saab täpsema pildi, kuidas on sujunud sügisel alanud koostöö treener Heino Puustega. 

MMi pilet kolmel maratonijooksjal

Praeguse seisuga on Eesti maratonijooksjatest MMi normi täitnud Roman Fosti (pildil), Tiidrek Nurme ja Leila Luik.

Fosti pidi aasta alguses ettevalmistusplaane muutma, sest teda kimbutas reie väliskülje vigastus. "See on vastik trauma, mis ei lubanud peaaegu üldse joosta," räägib ta. "Jaanuaris olin väga kehv."

Kevadel loobus Fosti Londoni maratonist ja osales hoopis Jaapanis poolmaratonil, kus ta liikus 15 km 1:04.00 tempos, kuid kahel viimasel kilomeetril hoog rauges. Eeloleval nädalavahetusel paneb ta end proovile Göteborgi poolmaratonil, kus sihikul aeg 1:03.00.

"Pärast seda võtan korraks aja maha," ütleb Fosti. "Juunis hakkan MMi maratoniks valmistuma. Suure tõenäosusega treenin enamasti Eestis ning osalen ka kodustel võistlustel."

Nurme püsib mais staadionirajal. "Kuu lõpus on Tiidrekul Belgias kavas 5000 m jooks," sõnab treener Harry Lemberg. "Juunis algab MMiks valmistumine. Suurem osa treeningutest toimub ilmselt USAs Colorados."

Leila Luik hakkab MMiks vormi timmima pärast Eesti poolmaratoni meistrivõistlusi ning temagi ettevalmistus on kavandatud maailmamere taha.

Kuulsa jooksjatekolmiku kaks ülejäänud õde – Lily ja Liina – Londonisse ei pürgi. "Otsus sai juba varem tehtud, nad valmistuvad võistkondlikuks EMiks, kus on vaja Eesti koondist aidata," selgitab Lemberg.

Mitmevõistlejad avavad võimetelaeka Götzises

Kümnevõistlejatel tuleb MMile pääsemiseks koguda 8100 ja seitsmevõistlejatel 6200 punkti. Esimene suurem tõehetk saabub mai lõpus Götzises, kus stardib koguni viis eestlast.

Möödunud nädala lõpus liikus Karl Robert Saluri USAs NCAA kagukonverentsi meistrivõistlustel MMi normi kursil, paraku tekkisid tal võistluse lõpus probleemid, sestap tuli leppida 7948 punktiga. 1500 m jooksu ajal tõmbas lähendajalihas krampi ning Saluri piirdus isiklikust rekordist 20 sekundit nõrgema ajaga – 4.47,57. Samas püstitas ta 400 m jooksus isikliku rekordi 47,59. Muljetavaldav oli ka 100 meetri aeg 10,50, mis sündis lubatust tugevama pärituule toel.

27.–28. mail Götzises peetaval mitmevõistlusel osalevad eestlasest Maicel Uibo (pildil), Kristjan Rosenberg, Janek Õiglane, Grit Šadeiko ja Mari Klaup. Uibo näitas hiljuti USAs üksikaladel head minekut: ta jooksis 110 m tõkkeid 14,81ga, hüppas teivast 5.25 ja kaugust 7.53 ning heitis ketast 48.03.

Mida suudavad suvel Haas, Orel ja Kivistik?

Täieliku õnnestumise korral võivad MMi normist jagu saada ka kõrgushüppaja Eleriin Haas (pildil), vasaraheitja Anna Maria Orel ja 3000 m takistusjooksja Kaur Kivistik.

Kõrgushüppes on MMi norm 1.94, mille Haas kolme suve tagusel EMil alistas. "Tuleb end kokku võtta ja see uuesti ära hüpata," räägib Soomes elav sportlane. "Aga ma ei hakka midagi lubama, muidu on nii enda kui teiste inimeste pettumus suur."

Talvel ületas Haas 1.83 ja tegi vahelduse huvides mitmevõistlust. Välishooaega tahab ta alustada mai lõpus kontrollvõistlusega Helsingis. "Kui väljas on viis kraadi sooja ja sajab lörtsi, siis ma ei hüppa," osutab 24aastane kergejõustiklane jahedale kevadel. "Esimene tähtis võistlus on juuni alguses Lahti Eliittikisat."

Orel peab MMi pääsme lunastamiseks heitma 71.00. Aprillikuine Hispaania laager näitas, et ta on heas seisus, lennutades kolmekilost vasarat trennis 79.90. Pühapäeval teeb piiga hooaja avastardi Halles.

"Hispaanias läksid treeningud edukalt ja tervis pidas vastu," räägib Eesti rekordi 68.71 omanik, kelle keskmised jõunäitajad on kõvasti paranenud. "Tänavu olen palju 66 meetri kanti heitnud, eelmisel aastal oli 66 mu treeningumark."

Pärast rasket laagrit tunneb Orel kerget väsimust. "Kui olen väsinud, heidan neljakilost vasarat neli–viis meetrit vähem. Nüüd keskendun teravuse ülesviimisele. 70 on muidugi hoopis teine tase kui 67, tuleb endale teadvustada, et see ei pruugi kohe tulla."

3000 m takistusjooksus on MMi norm 8.32,00. Mullu läbis Kivistik distantsi ajaga 8.33,75.