FC Infoneti pallur Aleksandr Volodin sooritamas pealelööki. Viimati jäädi FC Flora vastu nullile. Foto: Alar Truu
Spordiblogi
22. mai 2017, 04:00

Mart Treial | Infoneti platseeboefekt ja klišee, mis ajab kõrvad virtsavett jooksma (2)

Valitsev Eesti jalgpallimeister FC Infonet on kõrvuni mudas. Kõik neli senipeetud lahingut teiste Tallinna satsidega on kaotatud, punkte on ära antud mujalgi. Reedel saadi Floralt kuiv 0:3, mis venitas vahe liidritega (Flora ja Levadia) 12 mängu järel juba 15 punktile. Mis tiitlikaitsjaga ometi toimub?

Ei tea. Ausõna. Kuidas peaksingi, kui isegi meeskonnaliikmed ajakirjanikega arutledes ei mõista, miks unistus teisest meistritiitlist aina ähmaseks muutub. Näiteks 7. voorus Floralt saadud 0:1 kaotuse järel lausus ründaja Vladimir Voskoboinikov: "Kui te nägite meie mänge Flora, Levadia ja Nõmme Kalju vastu, siis ma ei ütleks, et olime nõrgemad kui nemad. Aga meil lihtsalt ei ole õnne. Ma ei tea, millega see asi seotud on, võib-olla suhtumisega, õnnega, ma ei tea. Tuleb end lihtsalt kokku võtta. Mul ei ole sõnu."

Kusjuures Voskoboinikovil oli tol momendil tuline õigus. Infonet polnud neis mängudes silmanähtavalt kehvem pool ega olnud ka reedel. Piisas kahest jämedast individuaalsest eksimusest ning Flora oligi 2:0 ees. Päästeplaan ei toiminud ja positiivne tulemus jäi taas saavutamata. Kõige veidram meistri hädade juures on see, et meeskonna kuldne tuumik suures osas säilis. Et siis, mis lahti, Infonet?

Mina ei tea. Meeskond ei tea. Aga mõned targemad teavad – tiitlit kaitsta on alati raskem kui seda võita. Ega ikka ei ole küll! See on lihtsalt üks järjekordne põlvest põlve kanduv spordiklišee, mis tõtt-öelda ajab kõrvad virtsavett jooksma. Andkem siinkohal sõna statistikale.

Taasiseseisvunud Eestis on selgunud 26 jalgpallimeistrit. Neist 14 on olnud nii-öelda uued võitjad ning 12 juhul on klubidel õnnestunud tiitli kaitsta. Statistiliselt olematu erinevus. Sama tendents jätkub ka vabariigi edukamaid satse, Florat ja Levadiat vaadeldes. Flora on oma kümnest trofeest suutnud kaitsta viit ning Levadia üheksast viit. Jällegi sisuliselt 50-60 olukord. Vägisi paistab, et asjad on nii nagu ütles freestyle-suusataja Kelly Sildaru jaanuaris pärast teist X-mängude pargisõidu kuldmedalit: võita ja võitu kaitsta on täpselt sama raske.

Ja kui selle paganama meistritiitli kaitsmine nii keeruline ülesanne – nagu mõned väidavad – oleks, siis kuidas Torino Juventus seda Itaalias juba viis ja Müncheni Bayern Saksamaal neli korda järjest on teinud? HJK pani Soomes aastatel 2009-14 kinni kõik kuus tšempionaati ning Paris Saint-Germain võitis enne tänavust hõbedat Prantsusmaal neli kulda jutti. Rääkimata horvaatide Zagrebi Dinamost, keda ähvardab sel kevadel 11 aastat (!) kestnud valitsusaja katkemine.

Jah, ma tean, et mõni välismaa näide on utreeritud, sest üks klubi on/oli teistest selgelt finantsvõimekuselt üle. Aga Eestis see (praegu) nii ei ole, seega pole meie maal ka mõtet mingit tiitli-kaitsmine-on-raskem-juttu rääkida. Kõik neli Tallinna satsi olid stardijoonel võrdsed. Tänavuse meistri otsustavad umbes 24 faktorit, mille sekka ei kuulu asjaolu, kes viimati karika pea kohale tõstis. Sügisene tiitlipidu ei andnud käimasoleva hooaja tabelisse ühtki miinuspunkti.

Tõsi, hooaja hakul provotseeris ajakirjandus nii mõnigi kord infonetlasi tiitlikaitsmisejutuga, aga hea meel näha, et Infoneti mehed selle mantraga kaasa ei läinud. Samas, äkki mõnel palluril tõmbaski too loosung seest kangeks ning nüüd ta ägiseb platseeboefekti raske koorma all? Ma ju ei tea, võin vaid oletada.