Eesti saatkond Berliinis sai pärast kreeklaste tekitatud kahju uue kuue (9)

Eesti suursaatkonna hoone Berliinis on Šveitsi esindushoone järel vanuselt teine suursaatkonna maja Saksamaa Liitvabariigi pinnal. Eesti suursaadik Saksamaal Mart Laanemäe ütles, et maja on korduvalt ümber ehitatud, kuid praegune kuju pärineb 1894. aastast, 1943 aasta paiku tehtud täiendusega. Seega on elegantne liivakivimaja tänini põhiosas säilinud.

Suursaatkonna keskkond on ajaloohõnguline ja hubane: tubade laed on kaunistatud maalide ja krohvrosettidega ja tänaseni on säilinud 1920. aastate puidust lükanduksed, parkettpõrandad ja küttekehade katted. Majja astujaid tervitab president Kersti Kaljulaidi portreefoto.

Saatkonna viimane kapitaalremont toimus aastal 2000, pärast mida on tehtud seal veel väiksemaid parandustöid. 2016. aasta suvest kuni oktoobri keskpaigani toimus maja alumise korruse remont.

Alates tänavu veebruarist võis aga pisikesel Eesti territooriumil Saksamaa pinnal kuulda taas eestikeelseid ehitustermineid, kui Eesti ehitusmehed maja ümber paigaldatud tellingutel hoone ülemisi korruseid parandasid. Hiljutiste remonttööde üks põhjus oli see, et meie suursaatkonna hoonele tegid liiga naabermajja rajatud Kreeka saatkonnahoone ehitustööd, mille tõttu tekkisid Eesti saatkonna seintesse praod ja hoone ei pidanud enam sooja.

Kreeka suursaatkonna ehitus seiskus

Mart Laanemäe sõnul on Eesti ja Kreeka vahel toimunud pärast viimase ehituspraaki tihe suhtlus. “Sõltumatud asjatundjad ja Kreeka ning Eesti esindajad on vigastusi Eesti suursaatkonnas uurinud ja dokumenteerinud.  Tõepoolest tekkis meie majja palju pragusid, aga need ei osutunud majale ohtlikuks ja nad kõik parandati remondi käigus ära. Paraku Kreeka hoone ehitus on seiskunud ja asi on minu teada kohtus, nii et praegu ei ole võimalik ennustada, kuidas kahjude teema edasi läheb,” rääkis Eesti suursaadik, et Kreeka käib enda palgatud ehitusfirmaga kohtuteed.

“Oluline on, et oleme oma maja ilusasti korda saanud,” oli ta aga optimistlik. “Remonti oli millalgi niikuinii vaja teha ja kuna selleks eraldati raha ja aeg sobis, tehti remont eelmise aasta teisel poolel esinduskorrusel ja selle aasta alguses ülemistel korrustel. Kelder jääb oma aega ootama.”

Muide, just maja keldris pidi suursaadik remondi ajal oma töökohustusi täitma. Remonttööde mõju oli suur aga nii härra suursaadikule kui ka teistele suursaatkonnas töötavatele eestlastele: esindusruumide remondi ajal ei saanud viie kuu vältel vastu võtta külalisi, mis on üks suursaatkonna põhiülesanne.

“Ülemiste korruste remondi ajal ei saanud samuti esinduskorrust kasutada, sest sealseid saale kasutati töö- ja laoruumidena. Mina ise kolisin keldrisse selle laua taha, mida tavaliselt kasutavad saatkonna praktikandid, aga see oli mõttekas, sest sekretär asus lähedal,” ütles suursaadik.

Siiski leidis ta ruumide tühjaks- ja tagasikolimises ka positiivseid aspekte: “Nii oli võimalik vabaneda ülearustest asjadest, mida Saksamaal pidevalt juurde tekkib, sest siin levitatakse väga palju trükiseid kõikidel mõeldavatel teemadel ja need kipuvad riiulitesse kogunema.”

Remondiks on aasta jooksul kulunud 763 958 eurot

Välisministeeriumi meedianõunik Armo Vask ütles, et Berliini saatkonna remont toimus kahes etapis: 2016. aasta augustist kuni septembrini remonditi esindussaale, mille kogumaksumus oli 235 507 eurot. Teise etapi remonttööd algasid veebruaris ja on praegu lõpetamisel ning nende kogumaksumus on 528 451 eurot.

Viimane riigihange Berliini saatkonnahoone remonttöödeks korraldati jaanuaris 2017 ning võitjaks kuulutati Ruut Ehitus OÜ, kellel oli lepingujärgne õigus ja kohustus kaasata vastavalt tööde iseloomule alltöövõtjaid.

Läks nii, et veebruaris sõitis Berliini suursaatkonda parandama kaubikutäis Katusefirma OÜ ehitusmehi. Tööd algasid 13. veebruaril 2017 ja on praegu lõpetamisel. 

Täna on väärika ajalooga Eesti suursaatkonna hoones kuulda taas külaliste samme ja jutuvada, kui pärast remonttöid peetakse majas esimene ametlik üritus. Selleks on Mihkel Muti raamatu “Koopaelanikud” saksakeelse tõlke esitlus, kus osaleb ka autor ise. Külalisi saabub saatkonnas toimuvale peole umbes 60. Suursaadiku sõnul plaanitakse millalgi saatkonnas korraldada ka ametlik hoone taasavamispidu. “Polegi otsustatud, millal see võiks toimuda, ilmselt toimub see seoses Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega."

Teised remonti vajanud ja vajavad suursaatkonnad:

Välisministeeriumi meedianõunik Armo Vask ütles, et 2017. aastal on suurematest töödest plaanis jätkata ehitustöödega Moskva saatkonnas ning teha renoveerimistöid ka New-Yorgi esinduses.

Moskva saatkonnahoone rekonstrueerimise projekt valmis märtsis 2016 ning suvel välisministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-i koostöös läbiviidud ehitushankega leiti hoonekompleksile ka renoveerija.

Ehitustöid alustati sügisel 2016 ja need soovitakse lõpetada 2018. aastal. Saatkonna renoveerimiseks on planeeritud ligi 22 miljonit eurot.

New Yorgi esinduses täiendatakse ventilatsioonisüsteemi ja ruumides tehakse sanitaarremont. Ehitushanke tulemusel selgunud maksumus on 62 976 eurot. Tööd on hetkel käimas.