keeruliseks võib osutuda lapsepõlvest pärit naistuttava leidmine kui ta on nime vahetanud,elab kusagil riigi teises otsas,veisepuugi kontot ei ole ja inimene on millegipärast minevikuga lõpparve teinud.
Mina kirjutasin kirja,läksin sellega Pärnu mnt.le andmekaitsesse,nimetasin inimese nime ja sünniaja ja teadsin ka tänavat, kus ta k u n a g i oli elanud. Kontrolliti. Oli olemas see inimene. Aadressi ei antud, aga kiri võeti vastu ja lubati ise aadress peale panna ja ära saata. Kõik see kokku läks mulle maksma 1.60
Müügikõnede arv nüüd selle taga, et meil on inimese telefoninumber salastatud, küll ei ole! Eestlase paranoia on midagi unikaalset! Peaks neid eestlasi geneetiliselt uurima!
KOMMENTAARID (10)