Juhtkiri | Võimuliidu tõmblemine räsib ärikliimat (23)

Eelmisest valitsusest mäletame koalitsioonileppe nn avamist, mis tõi kaasa suuri muudatusi. Ka pärast Jüri Ratase valitsuse pooleaastast võimuolekut on hakanud järjest rohkem kõlama võimuleppe ümberkirjutamise jutud. Mõlemal juhul on avamised seotud võimuliidu ühe erakonna juhi vahetusega – uus parteijuht peab jõuliste muudatustega näitama, kui kõva mehega on tegu. Kuid kerkib küsimus – kas see, mis on hea ühe erakonna populaarsuse kergitamiseks, on hea ka kogu riigile ja ühiskonnale?

Kui majanduses on seisak, siis on sellest ülesaamiseks mõistlik astuda ettevõtlust edendavaid samme. Praegune valitsus on põhiloosungiks valinud, et tahab jätta inimestele rohkem raha kätte. Uuest aastast 500 euroni kerkiv tulumaksuvaba miinimum kindlasti meeldib enamikule meist. Kuid sama selge on seegi, et kulude katteks kavandatavad maksud ei meeldi kellelegi, eriti aga ettevõtjatele. Täpsemaks minnes – eriti hulluks kisub asi siis, kui võimuliit küll hõikab uute maksude sisseviimise välja, kuid seejärel loobub neist.

On hea, kui poliitikud võtavad kuulda argumenteeritud arvamust. Kui aga valitsus hakkab käituma tuulelipuna, loobudes mitmetest kavandatud maksudest parteikonjunktuursetel kaalutlustel, on kuri karjas. Kui ei tule automaksu ega panditulumaksu, siis tekib ettevõtetel, keda need maksud ei puuduta, õigustatud ootus, et valitsus loobuks ka neid pitsitama hakkavatest maksudest. Mille poolest on siis magusate jookide tootjad kehvemad autokaupmeestest? Iga ettevõtja ootab ennekõike ettevõtluskeskkonna stabiilsust. Ta ei taha iga paari kuu tagant teha kulukaid ettevalmistusi üha uute maksude tulekuks.

Paari maksu juurutamine on küll tühistatud, kuid võimuliit peab kulude katteallikaid hakkama otsima mujalt. See tähendab aga uute maksude kehtestamist. Ülejäänud ettevõtjad ja rahvas värisegu – keda küll järgmine maksuhoop tabab.