Kadri Simson | Taristuinvesteeringuid ei tehta ühe ministri suva järgi (11)

Selgitan valitsuse otsuste tagamaid. Suurimad taristuinvesteeringud, mis lähiaastatel Pärnumaal ellu viiakse, puudutavad ennekõike Via Baltica arengut, mille parendamiseks on tulevatel aastatel eraldatud täiendavad 44 miljonit eurot. Teedesse tehtavaid investeeringuid otsustades lähtusime ennekõike kahest aspektist – liiklustihedusest ning -ohutusest.

Kui vaadata Pärnu linna lähedal olevat Sauga-Pärnu vahelist lõiku, siis 2016. aasta liiklussageduse näitajad on antud lõigul enam kui 12 tuhat autot ööpäevas. Pärnu-Uulu lõigul ulatub liiklustihedus aga pea 10 tuhande masinani. Seesuguse liiklustihedusega lõigud vajavad väljaehitamist ning neljarealiseks muutmist. Võrdleme neid lõike Tallinn-Tartu maanteega, kus on varasemalt kokku lepitud tee neljarealiseks muutmise jätkamine. Lähiaastatel viiakse antud maanteel 2+2 kujule Kose-Ardu vaheline 12 kilomeetri pikkune lõik, lisaks on võetud sihiks muuta neljarealiseks lõigud Ardu-Võõbu ja Võõbu-Mäo. Planeeritavad Pärnu lõigud ületavad oma liiklustiheduselt juba neljarealiseks muudetavaid Tartu suuna teid. Sealjuures saab Tallinn-Tartu maantee madalama liiklustiheduse juures 170 miljonit eurot, samas kui Via Balticale leiti juurde 44 miljonit.

Seni on riigi põhirõhk kulunud Tartu maantee arendamisele ning väga vajalik Pärnu suund on jäänud vaeslapse ossa. Arvud kinnitavad seda. Ilma Via Balticale 44 miljoni leidmiseta oleks jätkunud olukord, kus eelisarendatakse vaid Tartu maanteed, mis on saanud kahel viimasel rahastusperioodil kokku 265 miljonit, samas kui enne lisarahastust leiti Via Baltica arenduseks vaid 70,5 miljonit.

Täiesti omaette küsimus on liiklusohutus. Tallinn-Pärnu maanteel sõitjad teavad, et just see trass on Eesti teedest kõige tihedamalt autoronge täis, 1300 raskeveokit ööpäevas on märkimisväärne koormus. Isegi Rail Balticu valmimine, mis võiks viia 50 reka jagu kaupa ühele rongile, võtab vaid kolmandiku võrra kaubaveo koormust Via Balticalt maha. Kui suudame paremate teedega säästa kasvõi mõne inimelu, oleme teinud sammu õiges suunas.

Teine Pärnu objekt, mis täiendavate taristuinvesteeringute programmi raames toetust saab on Pärnu lennujaam. Lennujaama äriplaanis on hinnatud, et selle parendamine aitaks piirkonda meelitada ligikaudu 16 tuhat täiendavat turisti. Lennujaama renoveerimise eelduseks on Pärnu volikogu otsus, et linn panustab igal aastal lennujaama kasvavatesse püsikuludesse, sellisena annab kohalik võim kindla garantii, et nende südameasjaks on lennujaamale lendude ja reisijate leidmine. Leian, et kui omavalitsus on valmis panustama lennujaama ülalpidamiskulutusteks hinnanguliselt 600 000 eurot aastas, siis on igati paslik, et riik samuti omalt poolt nende püüdlustele vastu tuleb.

Valitsuses kinnitatud taristuinvesteeringute programm sai koostatud koalitsioonipartnerite ühise töö ning arutluse tulemusena. Tegemist ei ole ühe või teise ministri suva järgi koostatud nimekirjaga, mis oleks sõltuvuses sellest, kus piirkonnas keegi kandideerib. Eriti kui arvestada, et antud programmiga leiti lisavahendeid nii Tallinn-Pärnu, Tallinn-Narva kui ka Tallinn-Tartu suunaliste liikumisvõimaluste parendamiseks.

Lisaks tuleb mõista, et kinnitatud programmi näol on tegemist täiendavate vahenditega, mis taristusse suunatakse. Muud suuremad objektid, nagu näiteks Tallinna-Tartu maantee ehitus, mille jaoks on varasemalt planeeritud 170 miljonit eurot, lähevad sama rada mööda edasi.