Lauri Kaare: Roger Moore'i Bond oli lihvitum kui Sean Connery kiskjalik tapja (2)

Kaare sõnul oli tänavu 55. sünnipäeva tähistava Bondi filmisarja kolmas peaosatäitja, eile meie seast lahkunud sir Roger Moore, lihvitum alternatiiv Connery kiskjalikule tapjale.

"Ses suhtes on igati sobilik tema 1973. aasta Bondi-debüüdi "Ela ja lase teistel surra" algus, mis ei näita Bondi keset võitlust elu ja surma peale, vaid järjekordse vallutusega linade vahel," märgib Kaare.

"Moore’i muie andis alati mõista, et ta saab aru, kui jabur see maailma kõige ebasalajasema salaagendi lugu loogikaga võttes tegelikult on. Samuti meeldib mulle väga Moore’i meistriklassiline eneseiroonia."

Kaare meenutab, et vastates kord küsimusele oma näitlejavõimete kohta, oli Moore selle kokku võtnud nii: "Võin pakkuda kolme näoilmet – kergitatud vasak kulm, kergitatud parem kulm või kergitatud mõlemad kulmud".

"Alati laitmatult riietuv härrasmees ei pääsenud erinevalt Conneryst kunagi välja Bondi varjust, aga ta tunnistas, et selles, kui sind tuntakse igavesti James Bondina, pole mitte midagi kahetsusväärset," ütleb Kaare ning lisab: "Kuigi ma ise eelistan Craigi ja Connery Bonde nende Ian Flemingi raamatutele omases tooruses, on Moore’i seitsme aasta pikkune valitsusaeg aastatel 1973–1985 lahutamatu osa sellest surematust saagast."

Parimaks peab filmiekspert Moore’i kolmandat Bondi-esitust linateoses "Spioon, kes mind armastas".