Ujumisliidu president vastab Õhtulehe kriitilisele artiklile (6)

"Sõber Deivil Tserp,

Sa jooksid ajakirjanikuna lati alt läbi, tegid valestardi, kasutasid dopingut, kui otse öelda.

Nagu spordis, käib Eesti ajakirjandusturul meeletu heitlus poodiumikohtadele, rebimine ripakil olevate klikkide järele. Ellujäämise nimel tuleb ka spordiajakirjanikel riputada üles lugusid Ronaldo tüdruksõpradest ja kiskuda üles konflikte seal, kus neid olemaski pole. Ajakirjanikud on sunnitud skisofreeniliselt oma isiksust jagama – olema professionaalid ja samas, ükskõik mis hinnaga, koguma täis päeva klikid. Omanik nõuab ja palk vajab teenimist. Saan sellest aru. Siiski.

Samamoodi nagu spordis, on ka ajakirjanduse põhiväärtusteks usaldusväärsus ning fair play. Ükski võit ega klikk ei ole sentigi väärt, kui see saadakse ebaausate võtetega. Spordis dopingut kasutades või ajakirjanduses erutavate libauudiste libedale teele minnes. Deivil, ma olen Sinus pisut pettunud. Olen Sulle korduvalt öelnud, et Ujumisliidu presidendina pole mul vähimatki selle vastu, kui asjadest kirjutatakse täpselt nii nagu nad on.

Lisaks headele uudistele räägime avatult kõigest, ka probleemidest ja väljakutsetest, tunnistame oma vigu ja lahendame oma asju nagu spordile kohane, ausalt ja sirge seljaga. Mida ma lubada ei saa, on faktide eiramine, teadlik valetamine, tüli õhutamine, spordi maine kahjustamine ja  eneseupitus isikliku kasu eesmärgil. Deivil, Sa rikkusid head ajakirjandustava, kasutasid pettust, et oma päeva klikid täis saada.

Mõni sõna nüüd siis nendest lepingutest. Läbi Ujumisliidu käib ca pool miljonit eurot maksumaksja raha, mis läheb otse sporti – klubide noortesporditoetuseks, tippspordi korraldamiseks, koduste tiitlivõitluste korraldamiseks, koondise ettevalmistuseks ning meie tippude rahvusvahelistele tiitlivõistlustele lähetamiseks.

Kõigil meil on vastutus selle raha sihtotstarbelise kasutamise eest – liidu juhatusel, klubidel, treeneritel ja sportlastel. Lubamatu pole mitte see, et me sportlastega koostöös üritame vastastikused kohustused selgelt ja üheselt kirja panna, vaid see, et me siiani oleme tuulutanud suurt hulka riigi raha ilma mingisuguse kirjaliku kokkuleppeta.

Oma kirjutises sõnastasid Sa tegelikult täpselt ka põhjuse sportlase seisukohast, miks on vaja sportlaste ja liidu vahel lepingut. Et ei juhtuks nii, nagu juhtus Ilmar Ojasega 90-ndatel, kus vastastikused kohustused sõltusid inimeste suvast ja võibolla ka isiklikest sümpaatiatest ning suhetest. Tagamaks hea juhtimise, avatuse ning võrdse kohtlemise, on oluline, et vastastikused kohustused on kõigile osapooltele ette teada.

Elementaarne, Watson! Sportlane peab teadma, mis tingimustel ta pääseb rahvuskoondisesse ja millised õigused ning kohustused sellega kaasnevad. Hetkel on koostatud esimene versioon lepingust, mis on saadetud avatult kõigile koondise sportlastele ja treeneritele, treeneritekogu juhatusele ja tippspordikomisjoni liikmetele tutvumiseks ja omapoolsete ettepanekute tegemiseks. Kui oleme saanud tagasiside, siis vajadusel korrigeerime lepingut nii, et nii mina liidu esindajana kui ka sportlased selle rahuliku meelega alla saavad kirjutada. See protsess on kavandatud rõhutatult läbipaistvaks ja kaasavaks ning kogukonda liitvaks. Selge, et Ujumisliidus toimuvad arutelud ja vaidlused. Aga olen päris uhke selle üle, et meie kogukond hoiab kokku ja lahendab küsimused professionaalselt.

Deivil, mul on Sulle nüüd mõned küsimused. Miks Sa selle loo kirjutamisel minu või kellegagi Ujumisliidu juhatusest või kontorist ei kontakteerunud? Miks Sa algallikast ei kontrollinud, kuidas asjad tegelikult on? Kas oleks võinud juhtuda, et pärast info saamist polekski konfliktset lugu saanud? Kui oleks kirjutanud nii, nagu tegelikkuses on, kas oleks jäänud tuhat klikki saamata?

Loodan siiralt, et meie oma ujumisinimesed ülearu ei erutu ja saavad aru, et Deivil oli ajakirjanduslikus hapukurgihooaja kahvlis ja ta jooksis meeltesegaduses lati alt läbi. Anname talle andeks ja anname talle ka edaspidi intervjuusid, loodame et ta neid ikka küsib enne kui loo kirjutab.

Parimate soovidega,

Karol Kovanen"