Tõnis ErilaidFoto: Tiina Kõrtsini
Blogid
26. mai 2017, 04:00

Kuidas poolakad Eesti majandust turgutasid (3)

"Poolast mäetööliste sissetoomiseks on antud luba aktsiaühingule Eesti Kiviõli. Tarvidus uute tööliste järele tuleb sellest, et ligemal ajal hakkab täielikult tööle uus õlivabrik ning põlevkivitoodang peab tõusma ligemale kolmekordseks.

Kodumaalt aga ei ole saada õppinud põlevkivikaevureid. Uutes töölismajades on juba reserveeritud korterid välismaa tööliste jaoks. Töölistele makstakse mitte rohkem palka kui Eesti töölised saavad," kirjutab Uus Eesti täna 1937. aastal, kuidas Poolast tuuakse põlevkivi kaevandamiseks 200 töölist.

See on muidugi väike arv võrreldes poolakate hulgaga, kes Eestisse toodi põllutöödele. Näiteks 1938. aasta kevadel said ajalehed ametliku teate 3800 Poola põllutöölise saabumisest. "Poola põllutöölised tuuakse kohale viie erirongiga. Rongilt viiakse poolakad Valgas kahe vaguni kaupa 3. pataljoni kasarmutesse, võttes neilt enne ära passid ja igasugused dokumendid. Kasarmutes jaotatakse töölised tööbüroode esindajate vahel, kellele antakse ka nende dokumendid, mis hiljem lähevad põllutöölisi palkavatele peremeestele," kirjutatakse teates.

Passide äravõtmine tähendas muidugi, et poolakad pidid taludesse (orjadena?) paigale jääma ega saanud töös pettunult kodumaale tagasi minna. "Esimesed töölised lähevad Tartu-, Võru- ja Pärnumaale," ütleb teade.