Tõnis ErilaidFoto: Tiina Kõrtsini
Blogid
29. mai 2017, 04:00

Kuidas Eesti insenerid lennukeid ehitasid

Kui sportlennuk ENN tõusis 1934. aastal 29. mai õhtul kella 6 ajal Lasnamäel kaitseväe lennuväljalt õhku, polnud ilm kiita. Ajuti sadas päris tublisti ja puhus vinge tuul. Ministrid ja kõrgemad sõjaväelased olid kohal, sest tollaseid ajalehti tsiteerides oli ENN esimene lennuk, mis ehitati Eestis algusest lõpuni siinsete inseneride kavandite järgi.

"Käesoleva aasta jooksul valmib Õhu- ja Gaasikaitse Liidu töökojas veel viis Eesti konstruktsiooniga sportlennukit, " lubab Päevaleht. "Uus masin võimaldab võtta kaasa bensiinitagavara, millega võib vahemaandumiseta lennata kuni 2000 km. Kalkulatsioonide kohaselt pidi lennuk arendama kiirust kuni 170 km tunnis. Katsed on aga näidanud, et kiirus võib tõusta kuni 200 km tunnis," iseloomustab ajaleht.

Lennuk on ehitatud puust raamistikule, mis osalt kaetud riide ja vineeriga, lisab Postimees. Mootori võimsust lehed ei märgi. Järgmisel lennukil, mis tõusis augustis õhku, oli peal Inglise firma Genet Major 105hobujõuline mootor.

Eestis oli juba ehitatud kaks sportlennukit – Eha ja Agu –, mis valmisid välismaiste konstruktorite juhatusel. "Uus lennuk on oma kujult palju nägusam. Kere on sihvakas, värvilt üleni hõbehall," kiidab Päevaleht inseneride Neudorfi, Posti ja Orgi kätetööd. Juba 10. juunil läks ENN esitluslennule Eestisse ja Lätti.