Mirjam Rääbis, kultuuriministeeriumi muuseuminõunik: Külastuste statistika seda väidet ei kinnita. 2016. aastal oli meil ühtekokku 3,5 miljonit muuseumikülastust, millest muuseumiöö moodustas ainult 3,2% (106 000 külastajat). Seega võib päris kindlasti öelda, et muuseumiööl ei teki põhiosa meie muuseumide külastustest. (Aasta keskmisena külastas muuseume 9590 inimest päevas, seega oli muuseumiööl külastajaid tervelt 11 korda enam kui tavapäevadel – toimetuse märkus). See tuleneb siiski meie muuseumide tublist tööst haridusprogrammide ning põnevate püsi- ja hooajaliste näituste korraldamisel.
3,5 miljonit külastust 2016. aastal on 6% rohkem kui aasta varem. See tähendab, et muuseumid on endiselt populaarsed ja pileti hind ei ole nii määrav.
Kindlasti näitab seda ka Eesti Rahva Muuseumi (ERM) suur külastajate arv. Kolme kuu jooksul külastas muuseumi üle 97 000 (piletiga 88 000) inimese. ERMi pileti hind on üks kallimaid muuseumides. Populaarne on jätkuvalt Lennusadam, mida külastas üle 200 000 (piletiga 150 000) inimese. Täiskasvanud pileti hind on seal isegi kõrgem kui ERMis. Külastajate arvult kolmas on Eesti vabaõhumuuseum (külastajaid üle 130 000, piletiga 110 000).
Muuseumiöö populaarsus (tänavune rekord 111 000 külastust) tuleb pigem muuseumide ja korraldusmeeskonna heast tööst. Kindlasti mängivad siin suurt rolli muuseumiöö eriprogrammid, mis innustavad inimesi kogema muuseume veidi teisest küljest, kui see iga päev võimalik.
Nii mõneski riigis on paljud muuseumid kas kõigile tasuta või alla 18aastastele külastajatele tasuta. Mis takistab Eestis samasuguseid samme astumast?
Mirjam Rääbis: Muuseumide pileti hinna kujundamine on muuseumide enda ülesanne. Kultuuriministeerium ei dikteeri, kui palju peab maksma muuseumi sissepääs ning missuguseid pakette või teenuseid külastajatele pakutakse.
Küsimus on pigem muuseumide hinnapoliitikas, mida asutused kujundavad vastavalt omatulu teenimise vajadusele ning pakkuda olevale sisule. Omatulu teenivad kõik asutused sõltumata omandivormist. See, milliste teenuste eest näiteks kultuuriministeeriumi alluvuses olev riigimuuseum saab raha küsida, on sätestatud määrusega. Tasulised teenused peavad olema kooskõlas muuseumi põhieesmärkidega.
Näiteks Eesti Panga muuseum ja Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum on külastajatele tasuta. Riigimuuseumide ja riigile kuuluvate sihtasutuste muuseumide puhul on muuseumi külastamine kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele ning puudega kuni 16aastasele isikule ja tema saatjale ja sügava puudega 16aastasele ning vanemale isikule ning tema saatjale tasuta.
Kui suure osa muuseumide ülalpidamiseks vajaminevast rahast teenivad meie muuseumid piletirahast?
Mirjam Rääbis: See on muuseumiti väga erinev. On muuseume, kes teenivad omatulu peaaegu 60% oma eelarvest, aga samas on ka muuseume, mille puhul moodustab eelarvest omatulu kuni 10%. Omatulu moodustab piletitulu ja teised muuseumiteenused. Piletitulu moodustab omatulust enamasti vähemalt 50%, kuigi ka see ei kehti kõigi muuseumide puhul.
Statistika on tore asi, aga sellel on sageli kaks otsa.