KÕNNIVAD VALGESSE MAJJA: Melania jaksab naeratada, Donald Trump on aga torssis, nagu kogu üheksapäevase reisi ajal.Foto: AFP / Scanpix
Maailm
29. mai 2017, 04:00

Trump jõudis koju. Kuid mitte õnnelikult (26)

Donald Trump ei armasta välisriikides käia. Kuid seekord oleks ta ehk tahtnud pikendada oma külaskäiku Sitsiiliasse – kaunisse Taorminasse sinisinise Joonia mere kaldale, kus rõdudel õitsevad bugenvillead ja Etna kohal polnud pilverünkagi. Koju jõudes ootasid teda ainult pahandused. Neist peamine seotud väimees Jared Kushneriga.

Väimees on ühtlasi Trumpi üks lähemaid ja olulisemaid nõunikke. Nüüd aga uurib FBI teraselt tema sidemeid Venemaa ametiisikutega, eriti kolme vestlust suursaadik Sergei Kisljakiga, millest varem pole juttu olnud ja millest ta asjaomastele julgeolekuasutustele ette ei kandnud. Asja halvendab seegi, et kõneluste ajal Trump Toweris polnud Kushner veel presidendi nõunik, vaid eraisik, kellel pole õigust välisriikide ametiisikutega (siinkohal loe küll vaid Venemaa) rääkida.

Algne uudis, et Kushner soovis salajast ühendusliini Kremliga, kasutades sellega Venemaa saatkonna krüpteeritud sidekanaleid, pehmenes küll eilseks mõnevõrra. Kõneluste juures oli ka Trumpi julgeolekupoliitiliseks nõunikuks tõusnud ja selle koha häbiga kaotanud Michael Flynn. Tema sooviski välismõjudest vaba ühendusliini Venemaa kindralitega, kes muidu ei tahtvat avameelselt Süürias toimuvast rääkida.

Kuid seda ei loodudki. Kushnerit ootab ees aga grillimine kongressi erikomisjonis ja tema küsimusega tegeleb FBIgi. Kushner on teatanud, et ei kavatse tagasi astuda.

Koju tagasi jõudes ütles Trump, et jätab ära või lükkab edasi oma kaua kavandatud visiidi Iowa osariiki ja kavatseb tegelda Valge Maja juriidilise meeskonna täiendamise ja kommunikatsioonispetsialistide väljavahetamisega. 

Võitja või kaotaja? 

Trumpi maailmamatka viimane peatuspunkt oli Sitsiilia, kus käis G7 tippkohtumisel osalemise kõrval külas saarel olevas sõjaväebaasis paiknevatel USA sõduritel.

G7 kohta ütleb Frankfurter Allgemeine ammendavalt: tulemus oli kehvavõitu. Kaubanduses tehti mitte kõige õnnestunum kompromiss. Angela Merkel ja Donald Trump leppisid kokku komisjoni moodustamises, mis peab selgitama, kuidas tasakaalustada nende kahe riigi Saksamaa poole kaldu kaubavahetust. Trumpil on südamel see, et ameeriklased ostavad meelsasti Saksa autosid, kuid ei taha USA autotööstuse toodangut kasutada.

Kaks olulist teemat – suhtumine kliimakokkuleppesse ja immigratsioon – lõppesid spordikeelt kasutades seisuga 6:1. Kliimaküsimusis vastandas end teistele Trump, kelle ametnikke püüti küll laupäeva hommikul kella kolmeni veenda, et president võiks ikkagi allkirja anda. Kuid Trump lubas esialgse otsuse välja öelda alles algaval nädalal ja kunagi hiljem teatada, kas USA üleüldse kavatseb Pariisis sõlmitud kliimalepet täita või mitte. Immigratsiooni asjus ootas pikisilmi toetust Itaalia, kelle rannikule jõuab ikka ja jälle (enamasti) läbi Liibüa saabuvaid Aafrika pagulasi. Ülejäänud kuus ei hoolinud aga tema murest suurt.

Trump oli veendunud, et tema välismaaturnee oli edukas ja ta tuli koju võitjana. Teised riigijuhid nii ei arvanud. 

Üksmeel Venemaa asjus 

Niisiis oli tegelikult ainus asi, millega kõik riigijuhid üksmeelel olid: Venemaa, kelle vastu kehtestatud sanktsioone tuleb jätkata ja vajadusel karmistada. Lõppdokumendis rõhutasid riigijuhid, et Venemaa kannab Ukraina toimuva eest erilist vastutust ja sanktsioonide leevendamisest või koguni tühistamisest ei saa juttu olla enne, kui kõik Minski kokkulepetes lubatu on täidetud ja venelased austavad Ukraina suveräänsust. "Oleme valmis sanktsioone karmistama, et Venemaa maksaks veelgi kallimat hinda oma tegevusetuse eest," märkisid riigijuhid. "Kuid oleme siiski valmis koostööks venelastega regionaalsete kriiside lahendamisel ja mõnes üldisemas probleemis, kui see vastab meie huvidele. Loodetavasti aitavad Astana kõnelused kaasa Süüria pikaleveninud konflikti rahumeelsele lahendusele." 

Homofoobne Valge Maja? 

Sotsiaalmeedias süüdistatakse Valget Maja seksuaalvähemuste põlgamises. Ainet andis presidendi administratsiooni kodulehele riputatud foto NATO tippkohtumisel osalenud riigijuhtide abikaasadest. Kõik nad olid kenasti nimepidi üles loetud, peale foto vasakus ülemises servas seisva naeratava mehe. Tegemist oli ainsa nii-öelda esimese härraga daamide seas – Luksemburgi peaminister Xavier Betteli abikaasaga.

Gauthier Destenay

Gauthier Destenay elab peaministriga 2010. aastast ja nad sõlmisid ametliku abielu 2015. aasta mais, neli kuud pärast seda, kui Luksemburgi seadused seda võimaldasid. Tagatipuks on fotoallkirjas veel üks prohmakas: kirjutatakse, et pilt on tehtud 25. mail 2917. aastal.