Loomakiirabiarst Raivo Raja.Foto: Marvel Riik
Eesti uudised
29. mai 2017, 04:00

Eesti esimene loomakiirabiauto kihutab abivajajate juurde (6)

Veterinaararst Raivo Raja on Eestis esimene meedik, kes pakub loomadele kiirabi selle sõna otseses mõttes. Ratastel liikuva loomakliinikuga tahab ta aidata eelkõige neid loomaomanikke, kes ei saa arsti arsti juurde minna.

Maikuus, reedese tööpäeva lõpus, kui Türi lillelaat oli juba hoo sisse saanud, helises veterinaararsti Raivo Raja telefon. Kirna mõisa lähedal, mis jääb Türi ja Paide vahele, oli koer auto alla jäänud. 61aastane Raja tõttab loomale appi nagu kiirabi. See on lihtne, sest tema 2009. aasta Mercedes-Benz Splinter ongi loomade kiirabiauto.

Sündmuspaik on verine ja vaikne. Noor segavereline koer lamab keset teed, vasak tagakäpp rätikusse mähitud, et verd kinni hoida. Autojuhi sõnul ei näinud ta koera, vaid ainult kuulis kokkupõrget sõidukiga. "Auto oli põhimõtteliselt temast möödunud, siis hüppas ta selle alla."

On kahtlus, et koera tagajalg on jäänud autoratta alla, mis tähendaks suure tõenäosusega murtud luid. Seetõttu otsustab Raja ettevaatuse mõttes, et parem on loom viia ikkagi Paide külje alla kliinikusse, kus on rohkem vahendeid luude lahastamiseks. Ta teeb loomale rahustava süsti ning koer tõstetakse autole.

ABIVAJAJA: Loomakiirabiarst Raivo Raja teeb rahustava süsti auto alla jäänud koerale, kel tuleb järgmine kuu aega kolmel jalal joosta. Foto: Robin Roots

Raja autoratastel liikuvasse kliinikusse jõuavad ka lemmikloomad – enamasti kassid ja koerad –, kelle omanik ei saa ise loomaarsti juurde minna. Lemmikute põhihädad on kasvajad ja põletikud, mis nõuavad kirurgilist sekkumist. See võimekus on liikuvas väikeloomakliinikus olemas.

"Tihtipeale helistatakse ja öeldakse, et loomal on midagi häda. Pakun kliinikusse vastuvõtuaega ning siis öeldakse, et pole autot," räägib Raja.

Sellistel puhkudel proovivad loomaomanikud teha kokkuleppeid tuttavatega, kuid võib juhtuda, et abi jääbki hiljaks. "Hiljuti oli üks hundikoer, kellel oli mitu kasvajat. Omanik helistab, et olukord on nüüd väljakannatamatu – lõhki läksid," meenutab Raja juhtumeid tööpõllult, millel ta alustas aastal 1982.

Hundikoeraga ei olnud muud teha, kui magama panna.

Raja tahtis olukord muuta ja pakkuda loomade kiirabi ka Järvamaal. Selleks tõi ta Saksamaalt kasutatud päästeteenistuse kiirabiauto. Nüüd võivad abi saada ka need loomaomanikud, kes elavad keskustest kaugemal ega saa omal käel arsti juurde minna. Olgu põhjuseks siis transpordipuudus või see, et loom on liiga suur ega mahu autosse.

Loomakiirabiarst Raivo Raja. Foto: Marvel Riik

Esimese kuu ajaga on auto operatsioonilauale jõudnud kümmekond patsienti, peamiseks põhjuseks kastreerimised-steriliseerimised. "Esimene patsient oli mu enda koer, kellel oli pea küljes kasvaja," räägib Raja.

Erandlikud ei ole ka korrad, kus loomaarsti abi palub politsei või päästeteenistus. Liiklusavariide kannatanute hulgas on ka loomi, kes peavad abisaamiseks jõudma loomakliinikusse. Loomakiirabi parandab neile esmaabi andmise võimalusi. Raja on valmis sõitma üle Eesti, kuhu vaid vaja.