"Ma ei saa mitte midagi kurta. Võitlesime, tegime seda, mida tegema pidime," sõnas Toobal päras kohtumist. "Esimeses geimis tegime neil meele mõruks. Teises geimis oleks peaaegu veel rohkem teinud.
Esimeses oli meil võimalus - kasutasime selle ära. Teises tuli mees servima ja servis. Ega teagi, mis rohi selle vastu on. Sellest ei piisa, kui ütlen, et võtke serv vastu. Oli raske. Aga au ja kiitus kõigile meestele ja kindlasti publikule. Super atmosfäär. Näha oli, et täna mängijad nautisid."
Ta lisab: "Polnud kordagi sellist hetke, et nüüd on läbi. Kogu aeg olid mingisugused puhangud tulemas paari punkti kaupa. Vahe tuli sealt, et nad vahetasid pool meeskonda välja. Käekiri natukene muutus, tulid mehed, kes mängisid natukene paremini.
See ongi Venemaa - tere tulemast. See vahe ongi. Aga mul pole mitte ühtegi etteheidet, mitte ühelegi mehele. Kõik andsid endast maksimumi. Ja tõesti nautisime."
Pärast puhkepäeva tehakse veidi trenni kodumaal ning juba kolmapäeval sõidetakse Montenegrosse Maailmaliigat mängima. Toobali sõnutsi on eduka koduse turniiri pealt uutele mängudele hea vastu minna. "Kindlasti saime siit usku. Seda meil on vaja.
Treeningmängus [Venemaa vastu] olid meil ka omad hetked, aga ei kasutanud neid ära. Selliste vastaste vastu on lihtsalt vaja mängida, mängida, mängida. Kui tekib moment, et võimalus ära kasutada, siis tuleb sellest kinni võtta. Saime kindlasti enesekindlust juurde - kõik on võimalik."
Vaatamata 37 eluaastale ja tihedale mängudegraafikule kapten väsimuse üle ei kurda. "Sellisel mängul saab nii palju emotsioone, et seda ei jõuagi tunda. Võib-olla õhtul jõuab alles kohale. Kõik valusad kohad ununevad ära ja lihtsalt mängid. Naudid iga hetke ja punkti - see on hea tunne väljakul olles."
Küll tuleb vabandavaid artikleid ja kuidas kõik panustasid värisevasse Venemaasse. Muinasjut
,,Tsaar Tsaltaanist``.