GALERII | Tehnoloogiline ime! Tallinnasse saabus superpurjekas, mis asub rekordeid purustama
Teiste hulgas seilasid imepaadiga Helsingist Tallinnasse ka Eesti olümpiapurjetajad Karl-Martin Rammo ja Ingrid Puusta.
Tipptasemel inseneriteadus
"Ma pole kunagi oma silmaga midagi nii suurt näinud. See on tänase seisuga maailma kümne vingeima racing-purjejahi hulgas," ütles Rammo vahetult pärast CQSilt maha astumist. "See on ehitatud ainult selleks, et purustada ühekereliste purjekate kiirusrekordeid, ületamaks Atlandit või Vaikset ookeanit. Jahi võlu ongi selles, et tegemist on tipptasemel inseneriteadusega."
Rammo sõnul on CQSil tohutu hulk lahendusi, mida pole jahtidel mitte kunagi kasutatud. "Sellise pikkusega purjekas on normaaljuhul palju-palju laiem. Keskosasse on ehitatud tiivad, et jõuõlg oleks võimalikult lai. Kõik ülejäänud sarnased jahid on sama laiad, kui antud purjeka tiivad," toob Rammo välja ühe näite.
Mida kitsam jaht, seda vähem märguvat pinda, mis omakorda tähendab vähem hõõrdejõudu. Kõik selleks, et purjekas saavutaks võimalikult suure kiiruse ja purustaks rekordeid.
Mis emotsiooni üks purjetaja sellisel jahil seilates ikkagi saab? "Tuult väga polnud ja tohutut kiirust me ei arendanud. Kokkuvõttes ikkagi väga-väga vinge kogemus. Sellist massi liikuma panna…" saavad Rammol sõnad korraks otsa. "Olen sõitnud ka Volvo Ocean Race’i paadiga, mis on palju väiksem, kuid sama vinge. Samas see purjekas siin on ikkagi tehnoloogiline ime."
Puusta: erakordne võimalus
Rammo sai ise samuti Helsingist Tallinnasse sõites imepurjeka liikumisele kaasa aidata. "Paberite järgi olin ma ikkagi kaasreisija, kuid panin pidevalt käed külge. Siit samast lahest sisse roolisime Lauriga (Lauri Väinsalu – toim) kahekesi. Lõpus oli veidi tuult ka – väga-väga fun!"
Rammo jätkab: "Võistlusmeeskond on sellel konkreetsel paadil 28 inimest, kuid praegu on peal viis meeskonnaliiget. Ilmselgelt oli neil manöövrite ajal lisakäsi vaja ning meie, purjetajad, panime käed külge ja aitasime.“
Emotsiooniderikas reis oli ka Puustal. "Nii suur jahti polnud ma varem näinud, seega polnud sellisega ka sõitnud," ütles Eesti parim purjelaudur. "Olin küll purjetanud 50 jala pikkuse jahiga, kuid täna oli igal juhul erekordne võimalus ja kogemus."
Sarnaselt Rammole sai ka Puusta rooli juurde ja pani kohati ka käed külge. "Üldiselt lasime kõike meeskonnal teha, sest nemad teavad täpselt, kuidas asjad käivad. Vähesel määral lõime ise ka kaasa."
Purjekas nagu superauto
Kuidas selline paat üldse Eestisse jõudis? "Põhimõtteliselt on tegemist lihtsalt vahepeatusega, nad on teel Helsingist Stockholmi,“ selgitas Lennusadama sadamakapten ja endine tipp-purjetaja Lauri Väinsalu, kes isegi teekonna kaasa tegi.
"CQS on tehtud ainult rekordite purustamiseks. Varem oli jaht 90 jalga pikk, kuid äsja ehitati 10 jalga juurde. Nad pole veel jõudnudki seda niimoodi käima saada, et rekordid langeks," jätkas ta.
Praegu pole veel tegemist maailma kiireima ühekerelise purjekaga, kuid potentsiaali selleks kindlasti on. Tänaseks on saavutatud 32 sõlme, kuid teoorias peaks kiirus jõudma 40 sõlmeni.
"See jaht kuulub sarnasesse valdkonda nagu superautod. Sellised asjad on omamoodi jaburad, kuid väga kihvtilt jaburad," tõmbab Väinsalu paralleeli.
Tema sõnul on Lennusadam üks väheseid jahtklubisid, kus nii sügava kiiluga purjekas Eestis üldse peatuda saab.
Kommentaarid (0)