Juhtkiri
18. juuni 2017, 19:39

Juhtkiri | Loksa laseb kogu haldusreformi põhja? (6)

Loksa linna puutumatajätmine haldusreformist andis mitu halba signaali korraga. Esiteks mõjub 2500 elanikuga Loksa iseseisvana jätkamine solvavalt kõigile neile omavalitsustele, kel elanike arv veidi väiksem seni nõutud 5000 elanikust. Igati loogiline, et Loksa pretsedent annab neile omavalitsustele uut indu kohtus oma õiguste eest seismiseks.

Kuid teiseks on valitsuse otsusel tugev parteipoliitiline mekk juures, väitku  riigihaldusminister Jaak Aab või peaminister Jüri Ratas mida iganes. Fakt on see, et Loksal on linnapeaks Aabi ja Ratase parteikaaslane Värner Lootsmann. Kui valitsus nüüd keeldub ülejäänud omavalitsustele erandeid tegemast – eriti kui seal pole võimul keskerakondlased --, siis on süüdistused poliitilises kallutatuses kerged tulema. Ratase argument, et Loksaga liidetama pidanud Kuusalu elanikud vaatavad pigem Tallinna suunas, pole ju tõsiseltvõetav. Sest kõikides omavalitsustes üle Eesti on kindlasti inimesi, kes on soovinud liitumist hoopis mõne teise omavalitsusega, kui haldusreformi kava ette nägi.    

Ning kasvõi selliste süüdistuste kartuses võib valitsus kõigile ülejäänuile automaatselt erandi teha. See paneb aga senised sundliidetud veelgi ägedamalt protestima ja oma õiguste eest seisma. Nii või teisiti on valitsus end selle otsusega käsist-jalust sidunud ja kahju on juba sündinud.

Valitsuse otsuse suhtes on sõna võtnud nii õiguskantsler Ülle Madise kui Keila linna iseseisvana jätkamise asju ajav advokaat Allar Jõks. Madise viitab  ühetaolise kohtlemise ja meelevaldsuse keelu küsimusele. Sest tõepoolest, Loksa linna tõstmisest linnriigi või vürstiriigi seisusse pole mingit alust isegi juhul, kui arvestada linna kehva finantsseisu. Pealegi – kui Loksa puhul annab valitsus mõista, et päästab Kuusalu valla, kui ei liida raskustes Loksat nendega, siis jõukamale Keilale proovitakse just ümberkaudseid kehvemal järjel omavalitsusi kaela määrida, kuigi Keila pole sellest huvitatud.

Pärast valitsuse ootamatut otsust järgneda ähvardavad kohtuprotsessid võivad muuta Eesti administratiivset kaarti märgatavalt. Ja tänu protsessidele võib haldusreform jääda määramata ajaks venima.