Kaarel Nurmsalu.Foto: Stanislav Moshkov
Talisport
20. juuni 2017, 14:08

PÕNEV! Ootamatult sportlaskarjääri lõpetanud Kaarel Nurmsalu avab otsuse tagamaid ja avaldab huvitava fakti (1)

Möödunud nädalal oma karjääri lõpetamisest teada andnud Kaarel Nurmsalu selgitas sotsiaalmeedias tehtud otsuse tagamaid. 

Lihtsalt öeldes näljutas suusahüppaja ennast liialt, mis tervisele rängalt mõjuma hakkasid. Lisaks avaldab Nurmsalu huvitava fakti. Nimelt on temast valmimas dokumentaalfilm, kus ta enda terviseprobleeme põhjalikul lahkab. 

Avaldame Nurmsalu postituse täispikkuses muutamata kujul. 

Tere, sõbrad!
Kahjuks pean seekord kirjutama pisut kurva sõnumi. Uudis, mida paljud ilmselt juba teavad, on mõned päevad vana. Kahjuks olen sunnitud karjääri suusahüppajana lõpetama. Olen väga kurb, et tervis ei luba mul enam edasi võistelda. Terviseprobleem on nii paha, et see hakkas juba eraelu häirima. Õnneks ei ole tegu püsiva haigusega, kuid see on siiski märguanne, et minu keha ei suuda selle alaga toime tulla. Nimelt, nälgimine oli pisut liiast. Kuidas see juhtus? Enne hooaega (jaanuari alguses) oli mu rasvaprotsent 5,4 (käisin seda mõõtmas Mustamäe haigla spetsiaalses röntgenmasinas) ja sel hetkel kaalusin 70,4 kilo. Dr Virve Vask arvas, et maksimum võin veel kaalu langetada 900 g (rasva arvelt) ehk miinimumkaal võib olla 69,5 kg. Sel hetkel arvasin, et OK, selle kaaluga võib-olla võib isegi võistelda, kuid kui kaal käes oli, tundus see siiski liiast – ei lennanud ju. Jätkasin kaalunälgimist. Veebruaris Pyeongchangis kaalusin 66,8 kg, mis ilmselgelt oli liiga madal. Pärast seda hakkas tervis märku andma ning seis oli väga paha juba Lahti MM-il. Olemine läks hetkeks paremaks (probleem läks peitu) Raw Air tuuri keskel ja lubas suruda (loe: ennast lõhkuda) kuni hooaja lõpuni. Paljud ilmselt arvavad, et mis see siis on, maadlejad, kulturistid ja muud kaalukategooriatega alade sportlased võtavad ju 4 kg päevas. See on siiski midagi muud. Nende kaal on vaja alla saada kaalumise hetkeks, pärast mida söövad nad kõhu jälle täis ja lähevad võistlema. Suusahüppajad aga peavad olema konstantselt kõrsikud. Kõike hullem selle juures ongi see, et mida kõrgem on motivatsioon, seda suurem on oht ennast katki nälgida – nii juhtus minuga. Luban, et saate rohkem informatsiooni minu terviseprobleemist teada hiljemalt dokumentaalfilmis, mida minust vändatakse.