Juhtkiri
27. juuni 2017, 17:21

Juhtkiri | Tallinna linnavõimu roheline häbipäev (22)

Tegelikult pidanuksid Haabersti paju mahavõtmise erioperatsiooni juures viibima hoopis Tallinna juhid eesotsas sel teemal varem üleolevalt sõna võtnud Taavi Aasa ja Kalle Klandorfiga kui kogu selle supi kokku keetjad. Nüüd oli politsei pandud rumalasse olukorda, kui pidi koos oma eriüksuse ja päästjatega helpima linnavõimu suhtlemispuude tagajärgi. Erinevalt pärispuude langetamisest on selle puudega toimetulek enam kui keeruline. Ajaloo grimassina asusid langetajad paju tükeldama punase kraana abil. Kuid nõukaaegse tehnokraadi mentaliteediga tänapäeva maailma üha keerulisemates oludes kaugele ei purjeta. Selle kinnituseks on Aasa vaid 227 ja Klandorfi 435 häält viimastel kohalikel valimistel.

Küll oli poliitilise profiidi lõikamiseks kohal sotside linnapeakandidaat. Kuid poliitiline veelahe ei jooksnud seekord koalitsiooni ja opositsiooni vahelt, sest toimuvat kritiseeris lisaks opositsioonipoliitikuile ka Peeter Ernits, kes tundis piinlikkust linnajuhtidega samasse erakonda kuulumise pärast. Tõsi, politseioperatsiooni käigus saadetud Taavi Aasa üleskutse alluda politsei korraldustele vaid kinnitas linnavõimu jaanalinnupoliitikat. Iseasi, kas politsei pidanuks kongis ära viima ka trummi tagunud ja lippu lehvitanud pealtvaatajaid.

On mõistetav, et Tallinnas kui rohelises pealinnas – kuigi linnavõim on praeguseks solkinud selle nimetuse – tunnevad elanikud elavat huvi puude maharaiumise tundliku teema vastu. Samas on mõistetamatu, miks pidid neid andmeid koondava värske veebilehe tegema aktivistid, mitte aga linnavõim. Linn võib küll viidata, et need andmed on kuskil linna kodulehe rägastikus olemas, kuid infoajastul on andmete kerge kättesaadavus võtmeküsimuseks. Ses asjas elame aga otsekui nõukoguliku salastamismaania tingimustes.

Sügisesed valimised võiksid saada murranguks eilse mõtteviisi vahetumisel kaasaegse vastu. Linlastel on vähe kasu linnavõimu viitamisest, et Haabersti projekti arutas keegi kuskil kaks aastat tagasi. Reidi teegi puhul räägib linn esmajoones autode läbilaskevõime suurendamisest, mitte aga mahavõetavatest puudest. Toome projektid rahva ette, paneme need linna kodulehe esiküljele, räägime linlastega inimkeeli – pole ju palju tahetud?