61aastane Elvi alustas oma karjääri ööklubist Dekoltee, mida ta nimetab oma elukooliks. «Seal oli kõike. Palju erinevaid inimesi, kaklusi, mõrvakatseid, armukolmnurkade sirgeks rääkimisi, ka narkootikume,» kirjeldab naine pahede pesas toimunut. «Kes sai just vanglast vabaks, kes hakkas sinna minema. Keeruline aeg oli 1990ndatel.» Ahtri tänavalt Dekoltee ukse tagant lookles nädalavahetustel järjekord vahel Narva maanteeni välja. Maja mahutas 3000 inimest, parimatel päevadel oli see ka pungil täis. Hiljem kutsuti naine juhtima Venuse klubi. Seal jõudis ta viis aastat direktor olla, siis tuli masu.
Elvi tunnistab, et enamasti sai ta pidulised oma sõna kuulama n-ö küpsisega, aga vahel andis ka natuke piitsa. Grupeeringud tulid klubisse asju klaarima ja mõnikord tekkis temalgi olukordi, kui jalad värisesid, aga vapper naine kehtestas siiski oma maja reeglid. Teda on ähvardatud kohtusse anda, jalaluud murda ja hambad kurku lüüa. «See oli nii tavaline. Lõpuks ajas naerma. Oli karm, aga huvitav aeg. Kui ise näppu ei andnud, ei nad saanud ka kätt. Ju ma leidsin selle noatera, millel kõndida,» meenutab naine, kes on pidanud enda eest seisma alates kibedast lapsepõlveajast.