Mia-Kertu ja tema hommikune sammude skoorFoto: Katharina Toomemets
Laulu ja tantsupidu - lood
28. juuni 2017, 12:38

Kõige pisemad tantsulapsed esimesest proovipäevast: "Kohutavalt väsitav oli!"

„Kohutavalt väsitav oli!“ – „Ema käskis kell 9 õhtul voodisse minna, aga ma jäin alles kell 11 magama!“ – „Ma ei saanud üldse öösel magada!“ Nii kirjeldavad Keila kooli 1. ja 2. klassi tantsulapsed, tänavuse laulu- ja tantsupeo kõige pisemad, millised tunded valdasid neid pärast esimest tantsupeo proovipäeva.

Tantsu- ja laulupeonädal läks juba esmaspäeval käima ning tantsulapsed said juba teisipäeval esmakordselt ka tantsumurule astuda. Enne veel, kui Kalevi staadionil kogu tantsupeo etendust kokku panema hakati, harjutasid kõik peolised harjutusväljakutel üle Tallinna. Õhtuleht veedab tänase päeva Lilleküla staadioni kõrval sisehallis ja vaatab, kuidas läheb kõige pisemate tantsijate, 1. ja 2. klassi õpilaste, pikk proovipäev. Muide, ajakava järgi peaks see neil kestma lausa 11 tundi!

Selleks, et ka lugejale pisut aimu anda, kui rasked tantsijate tööpäevad tantsupeol on, saadame Keila kooli 2. klassi rühma tantsija, 9aastase Mia-Kertu, tantsumurule aktiivsusmonitoriga, mis tema päeva jooksul tehtud sammud usinasti kokku loeb. Et lapsed on juba hommikul omajagu ringi jooksnud, näitab kell pool tundi enne proovi algust 1489 sammu. Pulsikella saab oma randmele ka laste juhendaja Kaia.

Mia-Kertu ja tema hommikune sammude skoor Foto: Katharina Toomemets

„Ole hea, istu korra maha ja puhka jalga. Tšššššš!“ manitseb liigijuht väikeseid tantsulisi, kui kell on tiksunud 10 hommikul ja proov algamas. Enne veel, kui lapsed tantsusamme tegema hakkavad, tehakse kohalolekukontroll ja liigijuht tõdeb: „Vaadake, kuidas meiega nüüd läinud on – õues paistab päike, ei saja pussnuge ja natuke on isegi soojem kui eile, aga meie oleme katuse all peidus!“ Kodukord pannakse paika – kunstmuru, mis tantsijatele usaldatud, ei tohiks kindlasti niisama nokkida ja tantsupeosuppi ja muud toitu ei tohiks kindlasti hallis sees süüa.

Liigijuht Agne Kurrikoff-Hermann jagab õpetussõnu kõrgemalt, sest nii on tal ka hea vaade, kuidas sujub tantsumustrite joonistumine väljakul. Foto: Katharina Toomemets

Proovipäev algab sellega, et terve platsitäis siblivaid ja kohapeal mitte püsida tahtvaid mudilasi tuleb kuidagi paika panna nendele positsioonidele ja järjekordadesse, kust nad oma tantsudesse tulema hakkavad. Et iga rühm tuleb eraldi oma kohta saata, veedavad parasjagu oma korda ootavad mudilased aega hundirattaid visates ja kulli mängides. Kuna platsil on koos siiski professionaalid, ei võta paigutamine eriti palju aega. „Pööre-kaks-kolm-neli-plaks-kaks-kolm-neli-tubli!“ juhendab liigijuht lapsi oma puldist. „Ainult kaneelisaiad jäävad püsti, teised tunnevad end mõnusasti!“ Mida see kaneelisai täpselt tähendab, mõtlete? Tantsupeol on ikka nii, et tantsumurule joonistuvatel mustritel on nimed ja tihti nimetatakse neid mõne juba olemasoleva asja järgi. Sedapuhku tähendab kaneelisai seda, et keset platsi olevatest tantsijate ringidest saavad pärast mõningast jooksmist spiraalsed ringid, mis tõepoolest kaneelisaiu meenutavad.

Foto: Katharina Toomemets

Kuigi lapsed väitsid hommikul, et nad on eilsest proovipäevast täiesti surmani väsinud, ei paista see kuskilt otsast välja. Mudilased tuiskavad ülehelikiirusel treppidest üles-alla ja mängivad tantsuväljaku ääres plastpudeliga mängu, kus kaks inimest teineteisele pudelit loobivad ja keskmine seda siis püüdma peab. Seda vaadates taban end mõttelt, et vanematel ja tantsuõpetajatel on päeva lõpuks lihtne, sest lapsed on suurest rahmeldamisest nii väsinud, aga päris kindlasti see nii ei lähe.

„Teeme väikese eksperimendi. Head õpetajad – võtke jalad selga ja tulge platsilt ära. Vaatame, mis juhtub,“ teatab liigijuht ühtäkki. „Tee nüüd õpetajale üllatus ja näita, et sul tegelikult pole üldse vaja, et ta muretseks,“ julgustab liigijuht. Ja oh imet! Mudilased hakkavadki ise tantsima ja teavad täpselt, kus suunas ja millisele numbrimärgile nad minema peavad! Maagia! Tantsuplatsile moodustatakse liblikas ja selleks, et seda rahulikult teha, lastakse väljak kahe poole kaupa õue pausi pidama. Halli ümbrus muutub siis suureks piknikuplatsiks, kus iga rühm omakeskis maha istub ja kodust kaasa võetud kehakinnitust nosima hakkab.

Piknikuplats halli ümbruses Foto: Katharina Toomemets

Mitmetel lastel on aga siiani veel energiat üle ja nii mängivad mõned poisid väljakul jalgpalli – palli puudumine neid ei morjenda ja käiku läheb hoopis ühe poisi toss. Keila kooli rühm aga lõbustab end sellega, et kõik võtavad väljaku keskel ringi ja hakkavad ringi keskel kordamööda erinevaid trikke näitama.

Mitu erinevat trikki kokku suudate lugeda? Muidugi ei ole see veel kõik - neid tuli nagu Vändrast saelaudu Foto: Katharina Toomemets