Kas Eesti klubijalgpall püsib muu Euroopa kannul? Foto: Alar Truu
Jalgpall
7. juuli 2017, 18:44

GRAAFIK | Kui head või halvad on Eesti klubid Euroopas tegelikult? (1)

On üldlevinud veendumus, et suvised jalgpalli euromängud pakuvad Eesti klubidele tuska ja trööstitust. Tänavuselgi aastal ei saanud kohalikud vutisõbrad üleliia palju rõõmustada, avatõkkel komistasid nii Levadia, Flora kui ka Infonet. Ainsana oli ülesannete kõrgusel Nõmme Kalju, kes alistas Fääri saarte klubi B36 Torshavni. Seisime silmitsi statistikaga ning uurisime, kas Maarjamaa satsid on tõesti ebaõnnesõdurid või on kasinad tulemused kõigest müüt?

Tõe jälil kiikasime otsa Eesti klubide saavutustele Euroopa liiga avaringis viimase viie aasta jooksul. Mõõdupuuks ei olnud mitte üksikute mängude tulemused, vaid esimese vastase alistamine ehk järgmise konkurendini edenemine.

Viimase viie aasta jooksul on maailmajao tugevuselt teise vutisarja Euroopa liiga esimesest ringist edasi pääsenud 39 erineva riigi jalgpalliklubid. Meie valimisse mahtusid aga vaid need riigid, kelle klubid on esimeses ringis osalenud kokku vähemalt seitsmel korral. Miks seitse? Säärase piiri seadmine elimineeris kõigest paari korraga riigid ning aitas meid tõele lähemale. Klausli tõttu jäid järjestamata näiteks Taani, Poola ja Šotimaa.

Meistrite liiga jäi valikust välja seetõttu, et seal on Eesti klubid alustanud nii esimesest kui ka teisest ringist.

Meie edetabelit troonib Norra, kes on 12 katsest 11 edukalt läbinud ehk fjordidemaa vutimeeste avaringi edukus on suurepärased 92%. Teisel kohal askeldab Rootsi, nende tulemuseks 90%. Auväärsel pronksil paikneb Aserbaidžaan, kelle klubid 85%-lise tõenäosusega oma avaringi vastastele tagatulesid näitavad.

Eesti on meie tabelis keskpärane. Seda sõna otseses mõttes – 28 riigi seas oleme nimekirjas 14. kohal, Iirimaa ning Albaania vahele pressituna. Oma avavastasest oleme 15 Euroopa liiga katsel jagu saanud seitsmel (47%).

Naabritest hoiab Läti 12.-13. positsiooni (53%), Leedu ja Soome jagavad 20.-23. kohta (33%) koos Põhja-Iirimaa ja Luksemburgiga. Euroopa kolm nõrgimat on Wales (20%), Gruusia (15%) ning Fääri saared (13%).

Õhtulehe koostatud paremusjärjestuse juures tuleb meeles pidada, et arvestatud on vaid avaringi läbimist. Järgmiste mängude tulemused siinset nimekirja ei mõjuta. Kel tekib küsimus, kuhu jäid kõik suured jalgpallimaad nagu Inglismaa, Saksamaa või Hispaania, siis nende klubid üldjuhul eurohooaega avaringist ei alusta.

Paremusjärjestus

Norra 92%

Rootsi 90%

Aserbaidžaan 85%

Slovakkia 83%

Ungari 77%

Island 73%

Valgevene 71%

Serbia 70%

Bulgaaria 64%

Kasahstan 60%

Bosnia ja Hertsegoviina 58%

Läti 53%

Iirimaa 53%

Eesti 47%

Albaania 43%

Sloveenia 42%

Moldova 40%

Montenegro 40%

Makedoonia 40%

Leedu 33%

Põhja-Iirimaa 33%

Luksemburg 33%

Soome 33%

Armeenia 27%

Malta 27%

Wales 20%

Gruusia 15%

Fääri saared 13%