NELIKUD: Keskhaigla sünnitusmajas nägid ilmavalgust nelikutest tüdrukutirtsud.Foto: Ida-Tallinna Keskhaigla
Eesti uudised
11. juuli 2017, 04:00

Eestis sündisid üle poolesaja aasta nelikud (10)

Kui juuni lõpus sai Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) sünnitusmajas üle nelja aasta rõõmustada kolmikute sünni üle, siis juuli on ala-nud veelgi harukordsemalt – rohkem kui poolesaja-aastase vahe järel nägid Eestis ilmavalgust nelikud.

Pühapäev, 9. juuli läheb keskhaigla sünnitusmajas ajalukku selle poolest, et teadaolevalt esimest korda sünnitusmaja tegutsemise ajaloos aidati seal ilmale nelikud: neli pisikest tüdrukut, kes sündisid pärastlõunal ning kosuvad praegu keskhaigla sünnitusmaja lastearstide kõrgendatud tähelepanu all. Mitmike sündimus on keskhaiglas viimaste aastate jooksul tasapisi kasvanud. Alles läinud kuul nägid keskhaigla sünnitusmajas ilmavalgust kolmikutest pisipõnnid – kaks poissi ja tüdruk. Juba siis ütles sünnitusmaja ämmaemandustöö koordineerija Helle Piheli, et kolmikute sünd on haruldane. Rääkimata värsketest nelikutest.

Mis teeb aga nelikute sünni niivõrd erakordseks? Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika professor Katrin Õunap viitab, et nelikuid sünnib siia ilma väga harva. "Ma kahjuks ei teagi, millal Eestis viimati nelikud sündisid. Igal juhul on see haruldane sündmus," tõdeb Õunap ja toob välja, et näiteks Wikipeedia alusel oli 2007. aastal teada 3500 nelikut.

"Nende hulk on viimastel aastakümnetel kasvanud tänu kunstlikule viljastamisele, kui ei olnud piirangut siirdatud embrüote arvule. Siiski on enamikus riikides, kaasa arvatud Eestis, nüüd pandud piirangud, et siirdada võib kuni kaks embrüot."

Õunap toob välja, et nelikute ootamise taga ei pruugi olla ainult kunstlik viljastamine. Mitmikuid võib saada ka traditsioonilisel moel. "Loomulikul moel viljastades on kaks võimalust: kas viljastatakse mitu munarakku üheaegselt või siis jaguneb üks viljastatud munarakk neljaks ja neist arenevad eraldi lapsed."

Mitmikuid oodates on mitu riskitegurit, mis võivad puudutada nii last kui ka lapseootel ema. "Peamine riskitegur loomulikul ja ka kunstlikul viljastamisel on järgmine: naine ei suuda välja kanda nelja loodet nii, et nad sünniksid tervetena. Seega nelja loote üheaegne kandmine seab ohtu nii naise kui ka laste tervise. Näiteks kui juba ühe raseduse ajal kasvab naise kaal kümme kilo ja kui see korrutada neljaga, siis on seda väga palju," räägib Õunap.

"Keskmine raseduse aeg nelikute korral on ligikaudu 30 nädalat. Naise organism lihtsalt ei suuda seda koormat kauem kanda ja see omakorda tõstab enneaegselt sündinud laste terviseriske."

Õunapi sõnul on mitmikrasedusi tegelikult enam, aga nad ei jõua sünnini. "Varajases rasedusjärgus võib üks või mitu loodet hukkuda, et üks laps saaks edasi areneda ja tervena sündida. Seda on võimalik ka ultraheliga näha ja tavaliselt hukkunud loode sidekoestub."