Salvestus valitsuse pressikonverentsilt.Video: Tallinna TV
Eesti uudised
20. juuli 2017, 18:58

Saar EKRE-le: “Kas tahate taastada nõukogudeaegse tsensuuri?”

Kultuuriminister Mikk Pärnitsa apartheidiartiklist: igaüks võib meile pühasid asju kritiseerida (86)

EKRE ja kultuuriminister Indrek Saar on alustanud sõnasõda Mikk Pärnitsa Sirbis ilmunud artikli üle, kus ta kirub laulupidu ja ütleb, et Eesti peaks loobuma mürgisest isamaalisest õhkkonnast ning muutuma kiiremini vabamaks, lääneeuroopastuma.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil astus teiste seas üles ka kultuuriminister Saar, kellele ilmumist meedia ootas huviga. Saar oli vastanud EKRE-le suhtlusvõrgustikus Twitter ühemõtteliselt "Kas tahate taastada nõukogudeaegse tsensuuri?" ning hiljem ka avaliku kirjaga.

Kohe lajatas Saarele TTV ajakirjanik Lauri Liikane, kes soovis Pärnitsa artiklist johtuvalt teada saada, kas laulupidu on tõesti saanud nõrkuseks ja autoritaarse mõttemaailma tööristaks.

"Kui te loeksite mu kirja, siis kohe esimene lause ütleb selgelt, et ma pole mitmete seisukohtadega, mida autor ütleb, kindlasti mitte nõus. Me elame vabas riigis ja mul on kahju, et ma pean juba üle kahe aasta ühele riigikogus olnud fraktsioonile seda seletama, et meil on sõna- ja mõttevabadus," vastas Saar.

Tema sõnul neid asju, mis on meie kultuuriruumis justkui pühad, võib ka igaüks kritiseerida, kuid on seadusest tulenevad piirangud, kuidas sõna ei saa kasutada, aga oma mõtet avaldada vabas riigis saab.

"Mul on väga kahju, et on poliitiline jõud, mis järjekindlalt soovib, et kultuuriminister sekkuks [laulupeo] repertuaari, ajakirjandusvabadusse, piiraks sõnavabadust,“ ütleb Saar. „Võiks aru saada, mis on Eesti Vabariigi mõte ja miks meil on seda vaja.“ Lisaks ta heitis „sellele fraktsioonile“ ette välisuudiste taustal tekkinud soovi ja nõudmist, et täitevvõim sekkuks sõltumatu kohtuvõimu töösse. „Need ei ole demokraatliku vabariigi põhimõtted.“

Salvestus valitsuse pressikonverentsilt. Video: Tallinna TV

Mikser ei usu, et Vene propaganda meie sisetülidest kasu saaks

Diskussiooni sekkus ka välisminister Sven Mikser, muiates, et tal avaneb võimalus osaleda sisepoliitilises teemas. Alustuseks tõi minister lugenud inimesena välja valgustusaja kuulsa filosoofi Voltaire'i biograafile kuuluva tsitaadi „Ma ei ole nõus sinu poolt öelduga, aga ma olen surmani valmis kaitsma sinu õigust seda öelda“. „Leian, et see võtab väga hästi kokku arvamuse- ja sõnavabaduse põhimõtte.“

Mikser arvab, et 25 ja enama iseseisvusaastaga on Eesti õppinud selles propaganda võitluses toime tulema ja ütlema meile olulisi asju, mis põhinevad meie väärtustel. „Väljast tulevat agressiivset Eesti-vastast propagandat väga olulisel määral ei piira see, mida Eestis kirjutatakse või arvatakse. „Meil on vabad kodanikud, kes võivad arvata seinast-seina ja väga erinevalt ning lausa vastandlikult eri asjades. Hakata  tsenseerima neid arvamusi, mida teoreetiliselt või hüpoteetiliselt võiks tahta meie vastu ära kasutada vaenulik propagandamasin, oleks erakordselt ohtlik tee küll minna.

Kas Pärnits tõstab käe rahvusriigi peale?

Mikk Pärnitsa Sirbis ilmunud artikkel "Lühike ülevaade Eestist kui apartheidiriigist" pahandas EKRE-t. Rahvuskonservatiivide aravtes see on tekst, mis ründab Eesti riigi ja rahva enesekuvandit, näidates eestlust ahistava, teisi kultuure alla suruva ja arengut pidurdava mõttemudelina.

"Samasisulisi, meie riiki inimvaenuliku apartheidi režiimina kujutavaid tekste toodab järjekindlalt Kremli propaganda, mille eesmärk on kahtluse alla seada eestlaste õigus oma riigile," seisab nende avalduses.

Kirjanik Mikk Pärnits. Foto: Marianne Ubaleht

Mikk Pärnits kirjutab, et Eesti vajab uut identiteeti, sest me ei mõtle kunagi, kuidas meie riik välismaalastele tundub. "Ilmselgelt väga isamaalisest propagandast läbiimbununa. Kui sa mingit paika armastad, siis ei pea sa vehkima lipukestega ja sundima teisi ühtemoodi mõtlema."

Kas Eesti peaks loobuma oma põhiseaduses kirja pandud rahvusriigi ideest? Pärnits usub, et "jah", kuna rahvuslus on väga kitsas ja see oli aksepteeritav okupatsiooniperioodil. "See ühendas inimesi. Vabaduse ajal see lahutab."

Ta lisab, et Eesti peaks võtma vastu kõik need, kes siia tulla soovivad. Laulupeo moto ei peaks olema rahvusliku suunitlusega, vaid inimlikuga. Et tekiks kaasamine: oodatud on kõik, kes soovivad elu paremaks teha.

Oma laksu saavad ka Eesti keskealised: "Keskealised ning ka nooremad inimesed pooldavad Wehrmachti ridades võitlemist seetõttu, et neile appeleerib Hitleri ideoloogia. Mitte ainult kommunistide, vaid teise nahavärvi või seksuaalse soodumusega inimeste vastu."